Sloveenia millegipärast saab

Hiljuti avaldati Statistikaameti poolt koostatud kogumik „Sotsiaalne ebavõrdsus”, mis näitab Eestis valitsevat ebavõrdsust võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Eesti elanikkonna rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines 2004. aastal 5,9 korda, Euroopa Liidus keskmiselt oli erinevus 4,9-kordne. „Edestada” suudame vaid Leedut, Lätit, Poolat ja Portugali.

Raudne seaduspärasus kinnitab seda, et mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust. Eestis moodustasid kulutused sotsiaalsele kaitsele 2004. aastal sisemajanduse koguproduktist 13,4%, Sloveenias aga 24,3.

Sloveenia rahvaarv on pisut üle kahe miljoni, pindala aga poole väiksem. 2004. aastal Euroopa Liitu astunud kümnest riigist täitis Sloveenia esimesena kõik nõudmised euro kasutuselevõtuks. Rahandusminister Andrej Bajuki sõnul oli eurole ülemineku puhul tegemist rahvusliku projektiga. Seejuures oli määrava tähtsusega valitsuse kokkulepe ametiühingutega, et palgad tõusevad Sloveenias vähemalt protsendi võrra vähem kui tootlikkus.

Kahe viimase aasta jooksul on Sloveenias inflatsioon olnud 2,5 protsenti, majanduskasv eelmisel aastal hinnanguliselt 5,1 protsenti, sel aastal prognoositakse 4,2 protsenti.

Sloveenia m i i n i m u m p a l k oli mullu 521,83 eurot ehk 8165 Eesti krooni kuus. Keskmine palk aga 1208,36 eurot ehk 18 907 krooni, millest inimesele jäi kätte keskmiselt 769,23 eurot ehk 12 036 krooni.

Samas peaks Eesti, kes eputab ligikaudu 12-protsendilise aastase majanduskasvuga, euro kasutuselevõtuni jõudma alles 2010. aastal. Kuigi ka selle tärmini lükkavad pangandusspetsialistid juba viie ja enama aasta võrra edasi. Meie häda on lubatust kõrgem inflatsioon, mis omakorda kinnitab majanduse ebastabiilsust. Euro tulekuks peaks inflatsioon viimase aasta jooksul jääma alla 2,8 protsendi, Eestis on see üle 4 protsendi.

Inflatsiooni nõutud raamidesse surumiseks võeti appi räige aktsiisimaksude tõstmine. See meede on aga kunstlik ja soovitud stabiilsust majandusse ei too, usku n-ö helgesse tulevikku samuti mitte.

Ja kuidas saabki uskuda, kui peaminister sotsiaalse ebavõrdsuse näitajate avaldamise puhul nina vingu tõmbab ning arvab, et arvestada tulnuks leibkondi, siis olnuks tulemus parem.
Kelle jaoks parem?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)