Hullem kui tuumapomm

Hullem kui tuumapomm

 

Jaapani kaitseminister teatas, et Hiroshima ja Nagasaki katastroof päästis tema kodumaa Nõukogude okupatsioonist, ja see avaldus maksis talle ametikoha.

Hiljaaegu puhkes Jaapanis suur poliitiline skandaal, mille peategelaseks oli nüüd juba endine kaitseminister Fumio Kyuma. Skandaali põhjustas ministri arvamusavaldus Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamise kohta.
Nimelt tegi minister ootamatu ettepaneku vaadata seda küsimust uuest vaatenurgast – ta teatas, et tuumapommi heitmine kahele Jaapani linnale oli paratamatus, sest see kiirendas Teise maailmasõja lõppu ja päästis Jaapani palju hullemast vapustusest.

Jaapani avalikkus sai ministrist aru nii, et oma avaldusega püüab ta seda kohutavat sündmust õigustada. Möödus vaid kolm päeva ja Jaapan ju pole Eesti, kus valitsuse liikmed võivad suud pruukida, kuidas soovivad, ja seda eriti ajalugu puudutavates küsimustes – minister kaotas oma töökoha.

Ei soovinud provotseerida

Tundub, et Fumio Kyuma tegelikult ei soovinud oma ütlustega avalikkuse pahameelt esile kutsuda. Kui aus olla, siis oli tema sõnade kontekst veidi teistsugune. Juunikuu viimasel päeval esines ta kõnega Reitaku ülikoolis.

Kui uskuda Prantsuse ajalehte Le Monde, siis ütles Jaapani kaitseminister oma esinemises järgmised sõnad: „9. augustil 1945. aastal heideti Nagasakile tuumapomm, et sundida Jaapanit kapituleeruma ja takistada Nõukogude Liidu sõttaastumist; see aga ei võimaldanud Moskval okupeerida Jaapani arhipelaagi.”

“Ma ei ole pahane Ameerika Ühendriikide peale,” jätkas minister. “Õnneks ei okupeeritud Hokkaido saart. Halvemal juhul oleks Nõukogude Liit saare oma valdusse haaranud.” Saksa kvaliteetajaleht Frankfurter Allgemeine pani aga ministri suhu veel sõnad, et tuumapommitamine aitas Jaapanil vältida Saksamaa saatust: riik säilitas oma terviklikkuse ja seda ei jagatud kaheks.
Kui nende sõnade üle veidi mõelda, siis ei soovinud kaitseminister toimunud tragöödiat pisendada.

Vastupidi, minister soovis rõhutada selle ohvri suurust, mille USA Jaapani jaoks tõi, vabastades tõusva päikese maa korraga nii Nõukogude okupatsioonist kui ka 210 000 kodanikust. Järelikult peaks vist selge olema, kelle kapsaeda seekord kivi visati.

Kuid paljud jaapanlased (eriti need, kes hangivad oma teadmised peamiselt vaid ajalehtedest ja teleuudistest) polnud sellisteks filosoofilisteks mõttekäikudeks võimelised. Nemad said Kyuma sõnadest aru nii, et kaitseminister püüab tuumapommitamist õigustada.

Pääses valla kriitikalaviin

Juba samal päeval (30. juunil) tegi avalduse Jaapani tuumapommitamise ohvrite ühingu sekretär Terumi Tanaka. Selles hinnati kaitseministri sõnavõtt solvavaks ja nõuti, et „minister võtaks oma sõnad tagasi”. „Ma ei suuda kunagi taolisi sõnu andestada, seda enam, et paljud tuumapommitamise ohvrid on veel elus ja kannatavad jätkuvalt erinevate haiguste all,“ märkis Tanaka. „Ta (Fumio Kyuma – toim) väärib vaid nõudmist, et ta ametikohalt kohe tagasi astuks.”

Esialgu ei pööranud minister sellisele kriitikale kuigivõrd tähelepanu. Esinedes 1. juulil telekanali Fuji TV saates teatas Kyuma, et vabandada ta ei kavatse ega plaani ka erruminekut. „Ma ei näe mingit põhjust, et peaksin oma sõnade pärast kelleltki vabandust paluma. Minu sõnu on lihtsalt valesti tõlgendatud ja ma ise pidanuksin oma mõtteid paremini väljendama,” teatas ta.

Kõik see aga juba tekkinud pingeid ei maandanud. Veel enam, kaitseministri eksimust kasutas kiiresti ära opositsioon. Nimelt toimuvad Jaapanis 29. juulil parlamendi ülemkoja valimised ja seepärast oli olukord opositsiooni jaoks eriti soodne.

Opositsiooni rünnak

Üks opositsiooni liidritest, Demokraatliku Partei juht Naoto Kan teatas, et Fumio Kyuma ütlused on lubamatud inimesele, kes asub kaitseministri ametikohal, ja nõudis ministri erruminekut. Nobeli rahupreemia laureaat Kenzaburo Oe aga nimetas Kyuma sõnu „kuritegelikeks”. Üha kasvava protestilaine tõttu võtsid sõna ka kaitseministri erakonnakaaslased – nad nõudsid, et Kyuma avalikkuse ees vabandaks.

Shoichi Nakagawa, mees, kes vastutab valitseva Liberaaldemokraatliku Partei avalike suhete eest, teatas, et Kyuma sõnu mõisteti valesti. Seepärast peakski kaitseminister avalikkuse ees esinema selgitusega ja kui vaja, siis ka vabandust paluma. Valitsuskoalitsioonis oleva Komeito erakonna üks juhtidest Tesuo Saito omalt poolt teatas, et kaitseministri sõnad on „vastuolus jaapani rahva mõttelaadi ja vaimsusega”. Kuid 1. juuli õhtul helistas Kyumale Liberaaldemokraatliku Partei peasekretär Hidenao Nakagawa ja palus, et minister oma sõnade pärast vabandaks.

Hilinenud vabandus

Tagajärjeks oli, et esinedes 1. juuli õhtul ajakirjanike ees, Fumio Kyuma tõepoolest paluski jaapani rahvalt vabandust. Ta ütles: „Mul on väga kahju, et avalikkusele jäi mulje, et mina just nagu ei austaks tuumapommitamiste ohvrite mälestust.” Samas aga ei rääkinud minister midagi plaanidest amet maha panna.

Ka Jaapani peaminister Shinzo Abe, kes eelnevalt oli kaitseministriga tõrelenud, märkides, et edaspidi peaks Kyuma oma keelt taltsutama, ei pooldanud ministri vahetamist. Vabandused aga ei aidanud pingeid maandada. Üsna pea tuli peaministril isiklikult selles veenduda, kui pidas teledebatte Demokraatliku Partei ühe liidri Ichiro Ozawaga.

Need debatid näitasid, et Fumio Kyuma juhtum annab oponentidele võimaluse valitsust edukalt rünnata. Nimelt asetas Ichiro Ozawa peaminister Shinzo Abe mitmel korral väga täbarasse olukorda, kui küsis, kas Jaapan ei peaks USA-lt tuumapommitamiste pärast vabandamist nõudma.

Peaminister püüdis selgesõnalisest vastusest kõrvale põigata, teatades, et eelkõige tuleks eesmärgiks seada üldine tuumadesarmeerimine. Samuti palus ta tõele näkku vaadata ja endale aru anda, et just USA „tuumavihmavari” kaitseb Jaapanit. Selle peale küsis Ozawa aga irooniliselt: „Kas meil pole siis enam üldse õigust Ameerikat kritiseerida?“

Leidsid nõrga koha

Seega leidsid opositsiooni erakonnad vahetult enne valimisi valitsuse nõrga koha. Siinjuures tuleks silmas pidada, et kõne all olev ajaloo-teemaline diskussioon kuulub emotsioonide valdkonda – see puudutab pea iga jaapanlast ega nõua lihtkodanikelt erilisi teadmisi.

Samas tasuks veel ka arvesse võtta, et peaminister Shinzo Abe valitsus on juba niigi toetust kaotanud. Nimelt külmutas valitsus hiljuti pensionide tõusu, käesoleva aasta mais aga sooritas korruptsiooniskandaali tõttu enesetapu põllumajandusminister Toshkatsu Matsuoka. Ja nüüd siis ka veel küllaltki kahemõtteline avaldus kaitseministrilt! Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et valijate toetus Jaapani praegusele valitsusele on rekordiliselt madal.

Sunnitud lahkumine

Kui sai teatavaks, et opositsioonierakonnad kavatsevad 3. juulil nõuda kaitseminister Fumio Kyuma erruminekut, oli kaitseministri saatus tegelikult juba otsustatud. Ootamata ära opositsiooni nõudmist, esitas kaitseminister ise veel sama päeva ennelõunal lahkumispalve, mis kohe ka rahuldati. „Ma olen sügavalt mures selle pärast, kuidas minu 30. juunil lausutud sõnad võivad mõjutada eelseisvate valimiste tulemust ja seepärast otsustasin ma lahkuda,” teatas Kyuma.

Fumio Kyuma ametikohale määrati seni valitsuse julgeolekunõunikuna töötanud Yuriko Koike, kes varem on olnud ka keskkonnaminister.

Tuumapommituste ohvrite ühingu esindajad väljendasid seoses kaitseministri lahkumisega oma rahulolu ja teatasid, et „mees sai selle, mille oli ära teeninud”. Samas aga tundus paljudele, et ta lahkus puhtpoliitilistel põhjustel, et mitte kahjustada partei huve eelseisvatel valimistel, ja et minister ise oma sõnu sugugi ei kahetse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)