Ka väikese kortermaja renoveerimine on võimalik

Ka väikese kortermaja renoveerimine on võimalik

 

Järjest enam kogub populaarsust kortermajade renoveerimine.
Soojuse hinnatõus paneb majaelanikke mõtlema maja korrastamisele ja energiasäästu suurendamisele.

Praktika kortermajade renoveerimisel on näidanud, et kõige efektiivsema tulemuse tagab kompleksne renoveerimine – küttekulud vähenevad või jäävad samale tasemele hoolimata küttehinna tõusust.

Osaliselt renoveeritud maja ei pruugi tagada energiasäästu ja märkamata jääb ka küttekulude vähenemine.

Spetsialistide hinnangul võib tervikliku remondiga vähendada maja energiatarbimist 30–40% võrra. Seega tähendab investeeringute edasilükkamine omanikele kokkuhoiu asemel kohati isegi kolmandiku võrra suuremaid küttearveid.

Kortermaja korda tegemiseks ja küttekulude vähendamiseks tuleb elanikel leida oma maja renoveerimiseks kõige parem lahendus.

Remondiplaani koostamine ja kooskõlastamine kõikide majaelanikega väldib hilisemaid probleeme ja tagab soovitud tulemuse.

Pangast laenu võttes saab vajalike töödega ka kohe alustada. Remondiraha kogudes kaotatakse mõttetult aega ja raha, kuna ehitustööd kallinevad aastatega märkimisväärselt.

Käesoleva aasta 1. juulil jõustus käibemaksuseaduse muudatus, mis tõstab energiahinda veelgi.

Uus seadus sätestab juriidilisele isikule, füüsilisele isikule, asutusele, elamu- või korteriühistule oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäära tõstmise seniselt viielt protsendilt kaheksateistkümnele protsendile.

Väikeste kortermajade võimalused

Üldiselt on julgemad renoveerijad suured kortermajad, kuna neil on lihtsam pangast laenu võtta.

Kuid hea näitena võib tuua Haapsalus Potissepa 1 asuva 18 korteriga elamu, mis on ehitatud 1986. aastal, nõukogude ajal, kui energia hind oli odav ja seega ei pööranud keegi tähelepanu maja ehituslikule seisukorrale.
Enne renoveerimistööde alustamist tegi Potissepa maja juhatus väga põhjaliku eeltöö, mille raames korraldati mitmeid koosolekuid ja arutelusid.
Eesmärgiks oli selgitada ühistu liikmetele remonditööde vajalikkust ja asjakohasust. 2004. aastal otsustasid maja elanikud ühiselt võtta ette kortermaja renoveerimise.

Remondi eelarve oli 1,3 miljonit krooni, mis oli väikese kortermaja jaoks üsna suur summa.

Seega otsustati ehitustöid teha kahes järgus ning uuendati kõigepealt elektrisüsteem ja võeti ette trepikoja remont koos akende ja uste vahetusega.

Lisaks soojustati fassaad ja vahetati keldris torude isolatsioon. Teise etappi jäi küttesüsteemi tasakaalustamine.

Maja võttis laenu 15 aastaks ning kasutas fikseeritud põhiosaga maksegraafikut. Talvisel kütteperioodil kogutakse remondifondi ühes kuus 6 kr/m2 ja suvel 10.50 kr/m2, millest enamik raha läheb laenumakseks ja väike osa jääb reservi. Maja renoveerimisel oli abiks ka KredExi kortermajade rekonstrueerimistoetus, mis kattis 10% kuludest.

Pärast maja renoveerimist vähenesid energiakaod ning tunduvalt ka küttearved.

Koos laenu tagasimaksega on majaelanike arved pärast maja renoveerimist suurenenud vaid 50–100 krooni võrra kuus.

Kui renoveerimistööde alguses olid paljud majaelanikud kahtlevad ja kartsid suurt laenukoormust, siis praegu on kõik selle otsusega väga rahul.
Maja näeb kaunis välja, elukvaliteet ja mugavus on suurenenud ning loodetud energiasääst saavutatud.

Kiiresti tõusev energiahind sunnib kortermajade elanikke energia kokkuhoidu rohkem väärtustama.

Mida kiiremini ja põhjalikumalt elamu renoveeritakse, seda suurem tuleb rahaline kokkuhoid.

Renoveerimise peale peaksid mõtlema nii suured kui väiksed majad, sest edukalt ettevalmistatud renoveerimisprotsess annab kindlasti häid tulemusi.

Kristi Tammet

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 279 korda, sh täna 1)