Na, tervidust teitele!

Seitsme venna peeva ma vaatsi ilma küll ning mo meelest mei öues äi ole mette üks piisk tulnd, kui siiss öhta ühna ilja. Nenda, et senne järgi oleks pidand kenad ilmad tulema, a kolmabe akas kohe sajuga peele ning järgi äi annagid.

Nende tee ma siit nöukse järelduse, et ilm oo ukkas, sest keik nee putnigud, mes seel ülevel rüdistavad oo ilmategemise segamisi aend. Ning nenda palju egatsugu turist ning untsantsagaid nat ühe peeva, kui ma Kärdel köisi, pole ma mette näind. Peevakeskuse juures vaidlest millegid üle sakslast ning keikse kangem paistis olevad üks pisine vanames, ise küirus nat üks käia kränk, a näpp oli kogusaeg püsti ning teised pole jülgund ka suurd midad vahele pista.

Konsumi poodi ees kisast jälle soomlast ja varesed, a ma pole akandkid lisemald vaatma, mes nendel omavahel jägada oo. A äga sool ruumi kuskispoole astuda äi ole, sest keik kohad oo pölv pükstes mihe akadisi täis, öllepurgid püus, a nee reekivad änamsti eesti keeles.

Venelasi ma ole möne korra ka kuulnd ning lätlasigid, a neid siiskid palju nähje äi ole olnd. Vöib olla, et nüid siiskid akab tulema ka, senne pärast, et Kanal 2 oo jo pronksiööst vilmi valmis saand – Vene mäss Talinas, vai mes ta oligid, mida egast parimast poodist osta pidi saama.

Ning nöuke peelkiri ju ühna kutsubkid jälle kätt arjudama. Ma ise äi ole vilmi näind, kis teeb, see vöib jo ea ning öigegid olla, a peelkiri äi sünni mette kuskis poole – see oo jo täitsa vale, sest eestlast akast jo isi seda ette valmistama – üks lubas minev aasta söduri öhku last, teina, mingitsugune poisiuss ütles ennast isamaalaseks, aes ka tüki lolli jüttu ning leks siiss ja kopudas Vismari aigemaja ukse peele.

Nenda, et kui siis kiskid midad mässuks nimedab, siiss vöib Antsip sennele oma nime panna – sest keik see värk oli jo valimiste jäuks tehet ning sennes möttes easti tehet!

Neh, ma leksi nüid jälle poliitiga peele, a ma tule Kärdele kohe tagas. Kui sa midad poodist tahad, siiss sa peed umigu ee köima, sennepärast et öhtuks oo riiulid laged, äi ole sool leiba, ainuld nee va vatseri röstisaiad vahtivad kilekottist vasta. Ma nägi ühe tuttava ka, kis mööda linna ringi tuulas – neh, taale oli lapselapsed toodud, nee tahtsid seda vad koka koolad ja vantad saada, a poodis äi ole peele löunad nöukest kraami midad olnd.

Ning jöukust paistab nendel mandri omadel ikka mihesti olema, sest autud oo persse all nii kallid, et ma peeks pingu-lotuga vehemasti kaks korda säkkpoti vöitma, kui nöukse käde saa ning äga siiss nöuksed poodis korviga mette äi köi – nendel oo käru ning vahest isegid kaks tükki – nee laadidakse umpselt täis ning arve oo nöuke, et moo pintss peaks nöuksele köimisele kolm korda vasta.

Neh-ja sennepärast ma mötlegid, et see oo joba Toombelt ülevald sedamodi seetud, et sennest va regiunaal poliitigast vöib sööma körvas reekida küll nat muust tühast asjast, a äga see sennepärast kuskispoole äi jöua.

Sest, vaada – kui nad siia tulevad, siiss oo sii jo mönus ning äga see, et kaup medel kallim oo kut Talinas äi tehenda nende jäuks ka mette midad, nat panegid seda tehele, sest kadagade vahele peesemise tahtmine oo nii kange. Ning nöukse inimese jäuks oo sennest küll ja küll, kui mei siis midad moodi ühe Eestimaa nurga änam vehem kordas oida muistame, kus poole nendel ea tulla oo.

A seda ead tahtvad nad ainuld nii kaua, kui rohutirtsud jüba köva eeld tegema akkevad, siis kraamidakse oma jälgrattud jälle tagumis tange otsa, veedaks nee lainelauad vai mes nd oo, katusele, aedaks oma katkiste pölvedega lapsed siibi peele ning – ai rive tertsi – mandrile tagasi. Mette ükskid äi taha isegid möölda sennele, et vetaks käde ning tulekskid Iiumaale päriseld, kinnel raha oo, muistust ning egatsugu tuttavaid valitsusemeeste seas ka.

Ma kujuda ede, et kui nöukseid akkajaid inimesi oleks midad paarkümmend-kolmkümmend, siiss akaks mede elu ka tasakeste paremaks menema ning ähk mönigid iidlane tuleks mandrild tagas ka.

A preet oo sedas, et üks keik, kinne keest sa küsid, egast poold saad ühed ning samad vastused – mool oo poiss Talinas, moo tütar elab perega Tartus ning änam pole midad imesta, kui kuuled, et kiskid oo oma elamise tükkis Soome, Rootsi vai isegid Saksamaale settind. Ning mei sooga jeeme jälle üksi.

Äi, vöib olla, et isegid mette sooga, sest teitid oo Saaremaal nenda palju rohkem, et saate ise kinasti akkama ning naagut ma ole aru saand, tulevad noored siiskid tagas ka, kui nad mandri peel koolid ee löpedand oo.

Neh, need sa nüid, nee möted tegevad jüba ennem sügist meele nenda aleks, et akad mötlema, et polegid nii paha, kui suiaeg sii rohkem elu ning liikumist oo.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)