Saarlased laevanduse aastaraamatus

Saarlased laevanduse aastaraamatus

 

Trükilõhnaline „Eesti laevanduse aastaraamat 2007“, mille on koostanud saarlane Enn Kreem, annab mitmes artiklis ülevaate saarlastest meremeeste ja laevaehitajate tegemistest.

Bruno Pao ja Tõnu Anger on kirjutanud loo „Saaremaa viimsed puulaevad ja paadid“.

Teisele maailmasõjale järgnenud puulaevaehitusest annab Bruno Pao teada: „Saaremaal Ariste lahe ääres Möldri rannas oli pooleli kaks laeva, millest suurem, 200-tonnine oli juba rüüstatud. Väiksema, 100-tonnise juures võidi aga töid jätkata. Kohalik laevaehitusmeister Mihkel Laht kogus puusepad uuesti kokku ja Sutru metsast toodud puitmaterjal vormiti kahemastiliseks transpordilaevaks.

Ettevõtmise majandusasju korraldasid endine allveelaevnik Adolf Tuum (kuulsa laevaehitaja Redik Tuuma pojapoeg) ja Heino Kruuser.

1947. aasta kevadel lasti see Lääne-Saaremaa rannikul viimasena ehitatud puulaev vette ja ristiti nimega Linda.“

Gundega Balode kirjutab Lätis töötanud eesti laevameistritest. Loos on juttu saarlasest Redik Tuumast, kes elas Kurzemes, ehitas seal laevu ja õpetas seda kunsti ka lätlastele. XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algusaastatel valmis Redik Tuuma juhtimisel Lätis aukartustäratav arv aluseid. Neid oli koguni 18, põhiliselt kahe- ja kolmemastilised kuunarid ning kaks kolmemastilist barkantiini.

Lugeja saab täpse ülevaate ka Mihkel ja Ado Sepa ehitatud kuunaritest ja barkantiinidest.

Saarlane Mihkel Mangius on Lätis ehitanud palju kuulsaid laevu. Saarlasest laevameistri töö on aupaistesse tõstnud üks omaaegne inglise ajaleht, mida on 1907. aastal tsiteerinud läti leht Jurnieks. Inglased on ülistanud laeva Dsenis (Ado Sepa meistritöö) ehitajat, öeldes, et see on üks ilusamaid purjekaid, mille sarnaseid pole Douglase sadamas (linn Mani saarel Iiri meres) palju aastaid nähtud.

Veel on juttu saarlasest Ado Vammusest, kes ehitas laevu Ventspilsi lähedal, ning isa ja poeg Hohenseedest. Nii isa Mattis kui ka poeg Gustav olid Lätimaal hinnatud laevameistrid.

Jutustuse „Sõrve Kolumbus“ autoriks on legendaarne meremees Jakob Tõrs, kelle seiklusrikas elutee viis mehe Saaremaalt laia maailma.

1990. aastal käis ta Kanadast Sõrves. „Ühte soostunud karjamaatükki pidas mees oma koduõueks, leidis sealt kadakate vahelt tüki roostetanud okastraati ja uskus, et see on temaaegne,“ saab raamatust lugeda.

Bruno Pao on uurinud legendaarse kapteni Johannes Konga elu- ja merelugu, mille on pealkirjastanud „Johannes Konga Kudrukülast“.

Sellenimeline küla asub Narvast kümmekond kilomeetrit põhja pool.
Värskes aastaraamatus on lugu ka kirjanik August Mälgust. Kirjutis kannab pealkirja „Kadunud päike“.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 208 korda, sh täna 1)