Vaktsiinid kaitsevad meid haiguste eest

Vaktsiinid kaitsevad meid haiguste eest

 

Nii mõnigi täiskasvanu on seisnud valiku ees, kas lasta teha kaitsesüst endale ja oma lapsele. Mina soovitan seda kindlasti teha, sest vaktsiinid kaitsevad teid ja teie võsusid ohtlikesse nakkushaigustesse haigestumise eest. Ja on veel üks oluline nüanss: oma last vaktsineerides kaitsete ka teisi lapsi.

Mis saaks olla veel parem tõestus vaktsineerimise vajalikkusele, kui see, et tänu kaitsesüstimisele on kogu maailmast suudetud täielikult välja juurida rõuged ja lähedal ollakse lastehalvatuse likvideerimisele. Meie lähinaabrite juures Soomes on jõutud niikaugele, et riigist on kadunud niisugused nakkushaigused nagu leetrid, mumps ja punetised.

Valmimas on uus vaktsineerimiskava

Ka Eesti riik tahab oma elanikele pakkuda paremat kaitset nakkushaiguste vastu. Selleks valmistab sotsiaalministeerium ette uut vaktsineerimiskava. Tuleval aastal on kavas teha kaitsesüst ligi 16 000 vastsündinule. Seda tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, leetrite, punetiste ja mumpsi vastu.

Esimest korda tahame difteeria ja teetanuse vastu korduvvaktsineerida ligi 70 000 täiskasvanut. Vaktsineerimine on tähtis ka seetõttu, et inimesed reisivad üha enam ning nakkushaiguse võib saada mõnest teisest riigist.

Kui tahame, et mõni nakkushaigus riigist kaoks, siis on väga oluline, et suur osa elanikest oleks vaktsineeritud. Kui kaitsesüste teevad vaid vähesed, siis võivad tekkida uued haiguspuhangud. Näiteid pole vaja kaugelt otsida.

Viimastel aastakümnetel on Euroopas tekkinud nakkushaiguste puhangute põhjuseks olnud just see, et liiga vähe elanikke või riskirühmasid on vaktsineeritud. Näitena võib tuua läkaköhapuhangud 1970.–1980. aastatel Suurbritannias ja Rootsis või difteeriapuhangu 1990. aastatel endise NSVL aladel.

Markantse näite leiab ka Hollandist, kus ühe religioosse kogukonna (ortodokssed protestandid) inimesed keelduvad kaitsesüstimistest. Seetõttu on seal pidevalt leetrite, mumpsi ja punetiste lained. Just selles kogukonnas oli aastatel 1992–1993 Lääne-Euroopa viimane lastehalvatuse puhang. Vaid tänu sellele, et enamik Hollandi elanikest oli vaktsineeritud, ei levinud need haigused kogu riigis. Küll aga nakatusid sama usulahu liikmed Kanadas kiiresti nii lastehalvatusse kui ka leetritesse.

Tegemist pole sunniga

Eestis ei ole inimesel nõuet vaktsineerida. Samas on riike, kes on teinud kaitsesüstimise mõningate haiguste vastu kohustuslikuks. Nii on see näiteks USAs ja Itaalias ning need riigid on saavutanud elanike kõrge hõlmatuse. Samas võib edu saavutada ka teisiti. Maailma üheks kõrgeima hõlmatusega riigiks on Soome, kus immuniseerimine on täiesti vabatahtlik. Soomes on selleni jõutud tänu inimeste ja arstide kõrgele teadlikkusele.

Ka sotsiaalministeerium tahab immuniseerimiskava valmimise käigus harida perearste ja -õdesid, ämmaemandaid ja Eesti elanikke. Kavas on tutvustada kaitsesüstimise häid ja ka negatiivseid külgi.

Uue vaktsineerimiskava plussiks on see, et kasutusele võetakse tänapäevasemad vaktsiinid, millel on vähem kõrvalmõjusid. Ka praegu Eestis kasutusel olevate vaktsiinide kvaliteet on hea. Leetrite, punetiste ja lapseeas tehtud B-hepatiidi vaktsiin kaitsevad inimest 95–100%. Mõnevõrra madalama kaitse annavad läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin.

Kindlasti tuleb inimestel arvestada, et kaitsesüstide toimeaeg on erisugune. Näiteks difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiinid ei anna inimesele eluaegset immuunsust. Seetõttu on oluline, et täiskasvanud teeksid teatud aja järel korduvsüsti.

Puugisüstideks tasub toetust küsida omavalitsuselt

Vaktsineerimiskava koostamisel lähtus sotsiaalministeerium sellest, et kaetud oleks väga tõsised haigused, mis võivad lõppeda surma või invaliidistumisega. Minult on küsitud, miks ei tee riik kaitsesüste puukentsefaliidi vastu.

Riiklikku kavasse puukentsefaliiti ei lisatud, sest enim ohustatud on metsatöödega seotud inimesed, näiteks metsandustöötajad ning metsa- ja jahimehed. Siin on pandud seadusega tööandjale kohustus tagada neile tasuta vaktsineerimine.

Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel on kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Leedus ja Lätis.

Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Lastevanemad, kes on kahevahel, kas oma võsu puukentsefaliidi vastu vaktsineerida või mitte, võiksid nõu pidada perearstiga. Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus üldjuhul kergemate haigusnähtudega kui täiskasvanutel ja seepärast mõned perearstid ei soovita alla seitsmeaastastele kaitsesüsti teha.

Maapiirkonnas elavatel suurperedel, kes tahavad lastele kaitsesüsti teha, kuid endal selleks raha napib, soovitan toetust küsida kohalikust omavalitsusest.

Tahaksin kõigile südamele panna, et mitmeid nakkushaigusi annab tänapäeval ära hoida vaktsineerimisega. Eriti peaksid vanemad mõtlema oma lastele, seda enam, et suur osa kaitsesüste on neile tasuta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)