Kõrts nagu kõrts ikka (1)

Kõrts nagu kõrts ikka

 

Seekord käisime söömas linnast natuke väljas asuvas Suure Tõllu kõrtsis. Ilm oli vihmane ja jonnakas. Peatusime Kuressaarest Kuivastu poole mineva tee ääres, kuhu on ehitatud Suure Tõllu puhkeküla. Siin saab süüa-juua ja õhtuti karaoket laulda, ise forelli püüda, kuulimängu mängida ja palju muud. Seekord me ainult sõime ja jõime.

Ma ei tea, kui palju mõjutas see teeninduse kiirust ja kvaliteeti, et kaaslane tutvustas mind teenindajatele ja ütles, et kirjutan sellest söögikohast lehte. Vähemasti loodan, et siiski mitte.

Seni kuni kaaslane maja peal asjatas, jõudsin mina natuke ringi vaadata. Söögikoht on kahekorruseline. Selles leidub nii avaraid kui ka mõnusalt hubaseid paiku. Olemas on ka väliterrass, kus seekord kehva ilma tõttu küll hingelistki ei viibinud. Basseinis saavad ujuda forellid, mitte kliendid.

Tähelepanuväärne on see, et Suures Tõllus pakutakse telefoniaku laadimise tasuta teenust. Laadima jäetakse telefon küll ainult oma vastutusel. Kuna aga olen isegi mitmeid kordi tühjast akust tulenevate probleemide küüsis vaevelnud, siis hea lahendus on see igal juhul.

Nagu uurivale ajakirjanikule kohane, pärisin erinevate trükiväljaannete olemasolu kohta. Teenindaja vastas tagasihoidlikult, et nende kliendid saavad siin lugeda SL Õhtulehte ja ajakirja Oma Maitse. Kuna tööl polnud aega pabervälja-andeid lehitseda, oleksin hea meelega „elusat“ Postimeest või Päevalehte vaadanud. Kahjuks jäi see võimalus ära.

Pöörasin tähelepanu ka nn lastevarustuse olemasolule. Nurgas seisis kaks lastetooli. Pakutud menüü sisaldas omaette alalõiku „Lastemenüü“. Üldse tuleks seda söögikohta menüüde koha pealt kiita. Toitude-jookide nimed olid ära toodud koguni neljas keeles: inglise, eesti, vene ja soome.

Muusika oli nagu ikka kõrtsis – šlaagrid ja joomalaulud ühendatud eesti estraadiklassikaga. Vahepeal oli täiesti muusikavaba hetk, aga arvatavasti oli see aeg, mis teenindajal kulus plaadivahetuseks. Ühtset muusikastiili Suures Tõllus polnud. Ja mingil ajal hakkas üliemotsionaalne joomalaul mulle närvidele käima. Võib-olla sellepärast, et iga päev ma sellist muusikat ei kuula.

Täiusliku lõunaelamuse rikkus külm pannkook

Kui lõpuks istumiskoha olime välja valinud, tuli meie juurde heledapäine ettekandja, kes täitis meie esimese tellimuse umbes paari minutiga. Teine ring saabus ka ruttu. Tellisin suitsukana-pasta, kaaslane võttis seente ja ulukilihaga kartulivormi. Magusroaks valisime pannkoogid moosi ja vanillijäätisega.

Põhiroad olid soojad, maitsvad ja värsked. Seda oli märgata nii nende väljanägemisest kui ka isuäratavast lõhnast. Mulje olekski jäänud suurepärane, kui mulle poleks sattunud külm pannkook. Olen varemgi kuulnud, et paljudes söögikohtades on pannkoogid varem valmis tehtud ja kui neid tellid, siis pistetakse koogid vaid enne laualetoomist korraks mikrouuni. Aga poleks arvanud, et need on nii maitsetud ja kuivad. Teist korda küll sellist pannkooki ei sööks.

Siis tahtsin juua. Tellisin kakao. Joogi, mis niiskel ja kurval vihmasel päeval soojendab ja organismi vajaliku šokolaadiannusega varustab. Kakao oli tehtud vahustatud piimast. Nämma. Paraku oli jook jäänud läbi segamata. Pidin ise piima ja kakaomassi segama, sest kakao oli ladestunud kruusipõhja.

Varem olin tuttavatelt Suure Tõllu kohta kuulnud, et sealne teenindus on seinast seina. Võid sattuda ülihea ja kiire ning viisaka ettekandja peale, teinekord aga ootad oma tellimuse täitmist 45–60 minutit ning lõpuks tuuakse sulle ikka tallanahka meenutav pannkook. Minul ja mu kaaslasel üldiselt vedas. Meid teenindati kiiresti ning teenindajad oli äärmiselt meeldivad ja sõbralikud.

Hinna ja kvaliteedi suhe oli paigas. Maksime kahe rikkaliku eine eest 275 krooni. Vahetasime mõne sõnaettekandjaga ka kohaliku tooraine teemadel – et kust toiduained tulevad ja kuidas. Teenindajad olid natuke kohkunud, et selliseid asju küsin, aga suutsid siiski vastata. Suure Tõllu toiduaineid pärinevad enamjaolt Saaremaalt, kuigi mitte kõik. Kohalikku päritolu on leib-sai, liha ja lihasaadused, köögiviljad.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et jäime söögikohaga vägagi rahule. See, et pannkook oli mitte kõige õnnestunum, ei tohiks olla kivi ettekandja kapsaaeda. Pigem kritiseeriks, kui üldse kritiseerimiseks läheb, kokka.
Pöörasime tähelepanu ka kõrtsi interjöörile. Pikad mugavad puitlauad, kamin. Teisel korrusel on mõnusad hubased nurgakesed, mis peaksid meeldima privaatsust igatsevatele paarikestele, ja mitte ainult neile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)