Palju energilist tantsu Kuressaare sambafestivalil

Palju energilist tantsu Kuressaare sambafestivalil

 

Reede oli Kuressaares sambapäev. Linna vallutas terveks tunniks sambarongkäik ning hiljem kõlasid särtsakad ladina-ameerika, aga ka popi, hip-hopi jt muusikastiilide rütmid Kuressaare spordikeskuses, kus tantsutrupid üle Eesti näitasid kokku 22 kava.

8-aastane sambafestival on aga muutunud. Kuidas ja miks, sellest räägivad festivali projektijuht Renate Pihl, varasem festivali korraldaja, praegune abikäsi Tiia Leppik ja treener ning samuti abiline Kerstin Mandel.

MIS OLI ENNE

8 aastat tagasi, kui sambafestival alustas, oli lisaks rongkäigule ja kontserdile vaid üks ettevalmistuspäev. Tänavu toimub laager terve nädala.
Renate: „Veel neli aastat tagasi oli Kuressaare sambafestival üksnes rongkäik, millele lisandus ühiskontsert. Aga nüüd on juba neljandat aastat lisandunud ka 4-päevane treeninglaager.“

Tiia: „Päris ühepäevast üritust meil olnud ei ole. Ikka tuli seltskond päev varem kokku ja õppis rongkäigus liikumist. Nii et midagi on ju õpitud igal aastal.”

MIS ON NÜÜD

Renate: „Sel aastal on meil uued treeningstiilid. Näiteks house fusion, street jazz ja oleme teinud treeninguid ka täiskasvanutele – bailatinot, show’list liikumist ja tervisevõimlemist. Lisaks on sel aastal asi koondunud rohkem ühte kohta – Kuressaare gümnaasiumisse, kus me toitlustame inimesi, majutame ja toimub ka osa treeninguid, lisaks kultuurikeskusele.“

Tiia: „Praegune variant tekitab rohkem laagritunnet. Ja selle aasta õhtused üritused on minu meelest kõige paremini toiminud. Kohtumisõhtu oli selline magus pala kohe festivali alguses, et tekkis tõeline laagritunne.”

OSALEJAD

Renate: „Tänavu on osalejaid Tallinnast, Viljandist, Pärnust, Rakverest ja muidugi saarlased ise.“

Tiia: „Lätist on ju ka, nii et meie festival on muutunud rahvusvaheliseks!“
Renate: „Osa võtavad lapsed alates 3. eluaastast ning kui me jätame täiskasvanute treeningud välja ja statistika paika peab, siis oli päevastest treeningutest vanim osavõtja 38-aastane.“

TREENERID

Tiia: „Meie idee oli algselt tuua Saaremaa lastele kalleid ja häid treenereid mandrilt. Aga nüüd… nüüd me peame orientatsiooni muutma. Ma arvan, et paljud mandri lapsed tahavad tulla just Saaremaale – nende jaoks on needsamad kallid treenerid mandrilt siin odavamad kui kodus.“

Renate: „Treenerid on Krista, Carmel ja Rene Köster Prodance tantsukeskusest – nemad teevad house fusion’i ja street jazz’i, laste tantsu teeb Merle Laud Rakvere esteetika- ja tantsukoolist, bailatino’t õpetas kõigi suur lemmik Anastassia Vassiljeva DanceAct tantsustuudiost. Kaarel Väli tegi modern-jazz’i tundi, natuke andis aimu ka feel good koreograafiast.

Ave Tõitoja õpetas kaasaegset tantsu, mis oli natuke teistsugune: rahulikum, alternatiiv nendele kiiretele tantsudele, n-ö kunstivorm. Ja club freestyle’i annab Monika Tuvi ja tema on ka sambafestivali rongkäigu ja kontserdi läbiviija juba teist aastat.“

TREENER ARVAB

Kerstin: „Niiviisi, et sa ise ikka naudingu ja fiilingu kätte saad, et sul on kohe mõnus tantsida, arvan, et on ka karu võimalik tantsima panna. Igal juhul. Igaühel lööb tantsuoskuse n-ö lahti erinevas vanuses – vaatad, et no ei saa sellest „karust” asja, ei tule temast midagi, ja siis mingi hetk käib see nõksakas ära ja – vaatad, et ta on grupi parim tantsija… Mina arvan, et igas vanuses on võimalik tantsima õppida.“

ANDKE MEILE HEA NIMI!

Sambafestivalile otsitakse uut nime. Kuni augusti lõpuni saab pakkuda üritusele, mis on sündinud sambafestivalist, ent nüüdseks tunduvalt laienenud, uut ja sobivamat nime.

Renate: „Tegemist ei ole enam üksnes sambaga, sest lisaks ladina rütmidele õpetame palju muud.“

Tiia: „Festival on kasvanud. Tegelikult peabki asi arenema ja noortega kaasa minema, mitte jääma igipõlise brasiilia samba või võistlustantsu samba või salsa juurde. Noored tahavad uut ja huvitavat – see ongi tantsulaagri eesmärk: tutvustada seda, mis mujal tantsumaailmas toimub. Küll nad siis jõuavad ise endale stiili valida.“

MURED

Tiia: „Tegelikult on selle laagri korraldamine ikka tõsine töö. Juba terve aasta läbi on Renate seda korraldanud, Kerstin kõrvalt aidanud, mina olen juures olnud, lisaks veel Stina Se-vostjanova ja Maire Leedo Revaliast, siis Inge Jalakas ja mitmed teised abilised. See on tõsine tiimitöö ja seda peab tegema terve aasta läbi.

Kogu see ettevalmistus on ikka jube suur projekt tegelikult. Ja seda on muidugi võimalik kasvatada: täiskasvanute osas, klubide osas – aga lõpmatuseni pole ka mõtet kasvatada, sest lihtsalt ei jaksa. Jõud lõpeb otsa.
Minul tekkis selline tunne, et miks ma seda laagrit pean korraldama, kui oma (saare – toim) lapsed ei taha tulla. Et miks ma pean mandri lastele tegema Saaremaal laagrit? Mis huvi mul selleks on? Muidugi missioonitunne jne, aga…“

Renate: „…aga ainult sellest ei piisa. Natuke tahaks ikka kohalikele ka midagi pakkuda. Ja olgem ausad, need, kes kohalikest käivad, on aasta-aastalt ühed ja samad, lisanduvad üksikud.“

LUBADUSED JA NENDE TÄITMISED

Renate: „Ütlesin eelmisel aastal ühele ajakirjanikule, et tuleb muutusi sellel aastal – selle ütluse me täitsime. Oluline on ka see, et sambafestival on toimuda saanud tänu sponsorite, toetusfondidele ja meie koostööpartneritele.

Vaata ka www.sambafest.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 97 korda, sh täna 1)