Jüri Pihl: päästjad ja politseinikud ei tohi oma ametit häbeneda (1)

Jüri Pihl: päästjad ja politseinikud ei tohi oma ametit häbeneda

 

Eile oma ministeeriumi haldusalas olevaid asutusi (Ida-Saare konstaablipiirkonda, kodakondsus- ja migratsiooniameti Saaremaa bürood ja päästeosakonda Kuressaares) külastanud siseminister Jüri Pihl peab olulisimaks inimeste turvatunnet, kuid ei luba Kuressaare politseijaoskonnas ööpäevaringse korrapidamisteenistuse taastamist.

Samas peab ta oluliseks oma ametnike motiveerituse tõstmist, et inimesed ei häbeneks oma ameteid.

Eile pärastlõunal kohtus siseminister Pihl ka ajakirjanikega ning märkis, et ei pea oluliseks Kuressaare politseijaoskonnas ööpäevase valveteenistuse taastamist. „Inimestega on võimalik suhelda ka teistmoodi,“ ütles ta, märkides, et väljas ringiliikuv politseinik on palju efektiivsem, kui jaoskonnas kurjategijaid ootav ja igavlev mundrikandja.

Patrullis olev politseinik tegeleb Pihli sõnul aktiivselt korra kaitsmisega, mitte aga ei istu nelja seina vahel. Küll aga ei pea siseminister võimatuks, et abivajaja telefonikõne suunatakse tulevikus kuhugi lähemale, et inimene ei peaks Pärnuga suhtlema ja ennast arusaadavaks tegema. „Peamine on politseinike töö efektiivsuse tagamine,“ toonitas Pihl eilsel pressikonverentsil.

Pihl peab väga oluliseks, et nii politseinikud kui ka näiteks päästjad oleksid teadlikud ja tunneksid oma piirkonda – et nad suhtleksid inimestega. „Nii päästjad kui politseinikud peavad olema motiveeritud oma tööd tegema,“ ütles Pihl. „Meil ei ole sellest kasu, kui meil on palju politseinike, kes oma tööd häbenevad ning kellegagi ei suhtle,“ rääkis ta, lisades, et nii piirivalvurid, politseinikud kui päästjad on ka mujal maailmas väga väärikad ametid. Sama on vabatahtlike abilistega – näiteks abipolitseinikega.

„Me ei tohiks rääkida, et meil on inimesi puudu, vaid me peaksime rääkima, et meil ei ole piisavalt raha nende inimeste palkamiseks,“ toonitas minister. „Kui palgaturg on kasvanud 20 protsenti ning päästeameti eelarve 10 protsenti, on selge, et nii palju inimesi me lihtsalt palgata ei suuda,“ rääkis Pihl, lisades, et sama asi on ka politseinikega. „Kui me anname 1000 inimesele palga, ei saa me tööle võtta 1200 inimest,“ tõi ta näite.

Oma Saare andmeil on kuritegevus Saare maakonnas 2007. aasta esimese poolaastaga märgatavalt tõusnud – tervenisti kolmandiku võrra. Kui eelmisel aastal samal ajavahemikul registreeriti maakonnas 195 juhtumit, siis sel aastal on see arv juba 114 võrra enam ehk siis 309. Peamiselt on tegemist varavastaste kuritegudega (sissemurdmised autodesse, vargused).

„Aastad pole vennad,“ märkis Pihl Saare maakonna kuritegevuse tõusu kommenteerides, kuid tunnistas, et kuritegevuse kasv ei ole hea näitaja.

Kui palju peaks aga Saare maakonnas olema korrakaitsjaid, kas praegusest 40 piisab? Pihl tõi näite, et kui liikluskaamera ülespanekuga registreeriti esimese tunni ajaga 1800 väärtegu, mis on kogu Põhja prefektuuri väärtegude maht kuus, siis näitab see selgelt, et iga nurga peale ei olegi mõtet politseinikut seisma panna. „Kui me räägime kuritegevuse vastasest võitlusest, siis võib-olla on Saaremaale rohkem vaja DNA-de analüüsimist, kuna siin on suuresti tegemist just vargustega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)