Valdo Oder Küdema külast loodab head saaki (1)

Valdo Oder Küdema külast loodab head saaki

 

Mustjala mail on mardikas jõudnud pea kõigi kartulikasvatajate põldudele.

„Sõida Küdema külla, seal olevat talumees Valdo Oderil mardikad pooled kartulivartest nahka pannud,“ soovitas Mustjala mees.
Mõeldud-tehtud. Mustjalast teejuht peale ja Küdema poole.

Peremees võtab võõrad naerulsui vastu. Ju siis asi pole ikkagi nii hull.
„Tuleb lihtsalt mürki panna. Loodame, et see aitab. Paar nädalat tagasi avastasin lehti söövad vastsed, leidsin ka mõned mardikad. Nad munevad ju tohutu hulga mune korraga. Panin mürgi ära. Nädala pärast tulid juba uued vastsed ja need teevad jälle kahju,“ kurtis Valdo Oder.
Piima- ja lihaveiste kasvataja kartulimaa on üsna väike. „Kartulimaa on vaid oma pere tarbeks. Aasta on ju kartulikasvatuseks soodne, aga üks nuhtlus peab ikka olema,“ hindas Oder olukorda.

Talunik ei tea, et Küdemas oleks kartulimardikat varem nähtud. Oletatakse, et rannaäärsetele põldudele sattus see ohtlik röövel otse merest. Oderi andmeil olevat Leisi kandis mardikaid veelgi rohkem kui Küdemas.
„Kõige hullem on see, et ta läheb ju mulla sisse. Talvitub seal ja kevadel tuleb mardikas välja, hakates omakorda pahandust tegema,“ selgitas talumees mardika eluviisi.

Nõnda siis ei paista kartulikasvatajate tulevik kuigi roosiline välja.
„Kartulimaad peaks muidugi vahetama, aga vastne on maa sees, kevadel tuleb putukas välja ja küll ta kohe selle kartulipõllu üles otsib,“ teab kartulikasvataja.

Reedel pärast mürgi pritsimist avastas peremees koos lastega üsna mitu kollet. Nõnda siis ei lähe need elukad mürgitamisest kohe hingusele.
„Nad peavad enne ikka lehti sööma. Osa mürke on pikaajalise toimega. Mürk imendub taime sisse ja mardikavastsed saavad lehti süües sealt oma osa kätte.“

Oderi sõnul sügisel üles võetavad kartulid mürki ei sisalda. „Mürgi toimeaeg on kas 20 või 30 päeva. Kui kartuli sügisel üles võtame, on see ammugi kadunud,“ ütles peremees.

Kartulimardikas õnneks teisi põllukultuure ei kahjusta.
Valdo Oderi talus on kolmveerand talvisest söödakogusest olemas. „Põhiliselt oleme silo teinud. Loodame ilusate ilmade peale, siis saame puudujääva osa ka ära teha ja võime selles mõttes talvele rahulikult vastu minna,“ rääkis talunik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 138 korda, sh täna 1)