Milline peaks olema Eesti poliitika Euroopa Liidus?

Milline peaks olema Eesti poliitika Euroopa Liidus?

 

Meeldiva üllatusena jõudis suve hakul avalikkuseni uudis, et eestimaalaste toetus Euroopa Liidule on jõudnud rekordilise kaheksakümne viie protsendini.

Mis on selle põhjus? Võib arvata, et ühest küljest jätkuvalt kiire majanduskasv pärast Euroopa Liiduga ühinemist ning sellest tulenev heaolu tõus. Teisalt aga kindlasti solidaarsus ning moraalne tugi, mida Euroopa Liit ilmutas meie suhtes ärevatel päevadel aprillikuu lõpus.

Euroopa Liidu ees seisab hulk väljakutseid

Mõistagi on Eesti nagu ka kõik teised liikmesriigid huvitatud, et Euroopa Liit jääks tugevaks, põhimõttekindlaks ja solidaarseks ka edaspidi. Et see nõnda oleks, tuleb meil Euroopa Liidu tuleviku kujundamises ise innukalt kaasa rääkida. See on meie õigus ja ka kohustus.

Praeguseks on paljude valitsusametnike koostöös valminud esimene versioon olulisest poliitikadokumendist, mis võtab kokku Eesti eesmärgid Euroopa Liidus järgnevatel aastatel.

Selles loetletakse peamised põhimõtted, millest meie valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub, samuti ettepanekud, kuidas tulla toime liidu ees seisvate väljakutsetega mitmesugustes valdkondades.

Neid väljakutseid pole vähe – julgeolekuohud, tihenev majanduslik konkurents, rahvastiku vähenemine, globaalne soojenemine ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid, energiaressursside nappus jne.

Kahe kuu tagused rahutused ja küberrünnakud tuletasid meile teravalt meelde, et ohud Eesti riigi julgeolekule pole kadunud. Et kõnelda kolmandate riikidega ühel häälel, tuleks Euroopa Liidul jätkuvalt kindlustada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Eesti arvates peab Euroopa Liit kaasa aitama konfliktide ennetamisele ja lahendamisele ning seda eriti oma naabruskonnas.

Ühistegevust tuleb Eesti hinnangul arendada ka energiapoliitikas. Euroopa Liit sõltub suurel määral sisseostetavast naftast ja gaasist, mistõttu on loomulik, et jutt müüjatega peaks käima ühel häälel. Eesti ja kogu Euroopa Liidu energiajulgeoleku tugevdamiseks on oluline jätkata energiaallikate mitmekesistamist.

Ühise raha kulutamist tuleb hoolega kaaluda

Euroopa Liit on poole sajandi jooksul aidanud oluliselt kaasa heaolu tõusule ja majandusarengule liikmesriikides. Et see majandusedu jätkuks, on vaja pöörata tähelepanu liidu konkurentsivõime tõstmisele ja uute töökohtade loomisele. Pealegi – ikka veel ei saa majanduslikku tegevust Euroopa Liidus pidada päris vabaks, sest mõneski valdkonnas kehtivad teatud piirangud.

Lähiaastatel seisab ka ees arutelu Euroopa Liidu eelarve ja seeläbi eri valdkondade rahastamise üle. Siingi tuleb meil oma sõna sekka öelda. Eesti praegune seisukoht on, et samal ajal kui Euroopa Liidu ülesanded ei tohi kahaneda, tuleks iga kulutust ja selle suurust väga hoolikalt kaaluda. Lõppude lõpuks on tegemist meie ühise rahakotiga.

Kokku on kõne all oleva poliitikadokumendi esialgses versioonis seitse suuremat valdkonda, mida valitsus tahab esile tõsta ning milles tahetakse kaasa rääkida. Esialgne on dokument aga põhjusel, et nüüd, kus see on saanud põhimõttelise heakskiidu ka valitsuskabinetilt, avatakse see avalikule arutelule.

Ka sinu arvamus on tähtis

Seega – ka sina saad öelda, milline peaks Eesti poliitika Euroopa Liidus olema ning millised on teemad, millele kõige enam tähelepanu pöörata. Eelkõige oodatakse ettevõtjate, tööandjate, töövõtjate, mittetulundusühingute, teadus- ja haridusasutuste esindajate jt arvamusi ja ettepanekuid.

Kuidas arutelus osaleda? Konsulteerimine toimub osalusportaali www.osale.ee vahendusel. Sealt leiategi dokumendi „Eesti Euroopa poliitika 2007-2011”. Ainus tingimus arvamuse avaldamiseks on osalusveebi kasutajaks registreerumine. Täpsemad juhised leiate ülaltoodud aadressilt.
Valitsus kutsub kõiki huvilisi üles julgelt poliitikadokumendi suhtes oma arvamust avaldama. Ainult nii saame tagada, et Euroopa Liidu poliitika tegemisel oleks ühiskonnas võimalikult lai üksmeel. Aega selleks on septembri lõpuni. Poliitikadokumenti täiendatakse arutelude käigus laekunud ettepanekute põhjal ning oktoobris esitatakse see lõplikuks heakskiitmiseks valitsusele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)