Kuressaare lossi päevast korraldaja pilgu läbi

Kuressaare lossi päevast korraldaja pilgu läbi

 

Tänavune – arvult juba seitsmes – Kuressaare lossi päev on jäänud ajalises mõõtmes seljataha. Tänumeeles on taas põhjust hea sõnaga meeles pidada Taevataati üritusele sobiliku ilma eest. Maa peal tegeldakse selle ettevõtmise jätkuna aga arvete kirjutamise, kogumise ja maksmisega – see on elu proosa, antud juhul õnneks siiski mitte traagika. Käes on vahekokkuvõtte aeg.

Napilt alla 3000 piletiga külastaja ning päris suur hulk tasuta üritustel osalenu annab vähemalt statistiliselt tunnistust ürituse edenemisest – ikka enam kui mullu ja tunamullu. Vähehaaval, kuid kindlalt on nii korraldajad kui ka esinejad omandanud väärtuslikke kogemusi, mille tulemusena on ürituse tase aasta-aastalt tõusnud. Kas see tõus ka üleüldiseks rahuloluks piisav on, pole käesoleva kirjutise autor ürituste kava kokkuseadjana ise pädev hindama.

Parem kui kunagi enne oli laupäevane ratsutamisvõistlus, nimetatud siis rüütliturniiriks Arensburgi moodi. Seda turniiri korraldanud seltsingu Mürakarud eestkõneleja Aivar Kallase kinnitust mööda jääb see vähemalt mõneks ajaks viimaseks taoliseks võistluseks. Põhjus on lihtne – võistlustes parimaks osutunud rüütlile ei leidu selles žanris konkurente.

Ometi on Saaremaa ratsanike üldine tase niivõrd hea, et tiheda hooaja vältel tasub end proovile panna pigem juba kõrgema ja prestiižsema sportliku tasemega võistlustel. Küsimus kas senist rüütliturniiri on võimalik ja mõistlik edaspidi mingi muu sportliku meelelahutusüritusega asendada, jääb vähemalt lähikuudeks keeruliste arutelude objektiks.

Paari aasta eest sulasid lossipäevaga märkamatult kokku Tiiu Maripuu eestvedamisel toimunud laste vanamuusikafestivalid. Ka tänavu esinesid saarlastele juba tuntud headuses Kuressaare Muusikakooli vanamuusikaansambel “Rondo” ning Kiili Kunstide Kooli laste vanamuusikaansambel. Tänavune lossipäev oligi muusikute poolest nooruslikum kui kunagi varem, kuna reedeõhtuse sissejuhatava kontserdi andis Poolas tuntud ja tunnustatud noorte vanamuusikaansambel Capella pro Musica Antiqua Kujawo-Pomorskie vojevoodkonna Tuchola linnast.

Eriline heameel oli aga võõrustada Peipsi-ääre vanausuliste laulutraditsioone jätkavat Kolkja Põhikooli lastekoori Marina Avdejeva juhendamisel, kellega õnnestus esinemise osas kokku leppida nende naabrusse jääva Varnja külamuuseumi vahendusel. Et vanausuliste muusikatraditsiooni tutvustamine mõeldavaks sai, on siinkohal vaja tegusa toetuse eest südamest tänada EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse koori kvartetti eesotsas nende juhendaja Helena Kadarikuga.

Kaks aastat tagasi suurejoonelise katoliku missaga alguse saanud tava lõpetada lossipäev jumalateenistusega sai tänavu jätku oma sajandat sünnipäeva tähistava Eesti Metodisti kiriku jumalateenistusega. Loodame, et vastastikku kasulik koostöö erinevate kirikute ja Saaremaa Muuseumi vahel jätkub ka edaspidi.

Mis ikkagi saab edasi? Saaremaa Muuseum on jäänud oma Eesti kolleegide hulgas ainsaks niivõrd suuremahulise ajaloofestivali korraldajaks. Oma ulatuselt on Kuressaare lossi päev juba ammu väljunud kitsalt muuseumitöö spetsiifika raamidest ning vaatamata paljudele tublide abilistele ja toetajatele, tundub korraldustööde ning sellega kaasnevate mitmesuguste riskide maht ületavat maakonnamuuseumi mõistlike võimaluste piire. Kahe esimese lossipäeva korraldamise põhiraskus langes Kuressaare Kultuurikeskuse töötajate õlule.

Sobiva korraldaja leidmise otsinguil ollakse ka teiste Eestis toimuvate ajaloofestivalide osas, kusjuures üldiseks suunaks tundub olevat kohaliku omavalitsuse silma all tegutsevate, eeskätt just ühe suure suvise festivali korraldamiseks ellukutsutavate mittetulundusühingute asutamine. Millist teed pidi on Kuressaares kõige otstarbekam edasi minna, hakatakse tõsisemalt arutama juba lähikuudel.

Mõistagi vajab aeg-ajalt uuendamist ka ürituse sisuline pool. Ses osas on Kuressaare lossi päev olnud üsnagi innovaatiline. Esimeste hulgas Eestis hakati just Kuressaare lossi päeva raames korraldama muuseumiöid – seda juba veidi enne Prantsusmaalt lähtunud üleskutseid maikuiste muuseumiööde korraldamiseks. Aasta tagasi programmi sissetoodud linnuse müürile projitseeritav öökino osutus vägagi menukaks – tänavu jätkus kangelaslikult vihma trotsivaid kinolisi üllatuslikult lausa seansi lõpuni.

Algusest peale on üritustesarja kaasatud esinejaid ja käsitöölisi raja tagant – Rootsist, Norrast, Lätist, Leedust, Poolast ning Tšehhi- ja Prantsusmaalt. Rahvusvähemuste panust Eesti kultuuri meile tutvustanud Narva Muuseumi juures tegutsev ajaloolise kostüümi teater ning Peipsi-ääre vanausulised. Kõik need välisesinejad on andnud tugevaid impulsse siinsetele tegijatele, kelle hulgast väärib tänavu eraldi ära märkimist kohapealsete tegijatena ajaloost inspireeritud stiilis toitlustamise alal debüteerinud restoran Saaremaa Maheköök.

Edaspidiste arengute poolest tundub enim reserve olevat erinevate teatritruppide kaasamisel. Tänavu taaselustas sihtasutus Kuressaare Teater pooleks tunniks teatrietenduse “Lõvi talvel”, lisaks pakkusid huvitavaid ja meeleolukaid etteasteid Poolast Kujawo-Pomorskie vojevoodkonna Lisevo vallast tulnud laste tsirkusetrupp Circolo. Kindlasti peaks taolistel üritustel leidma võimalusi vanamuusikute kaasamiseks.

Ning sugugi pole veel kadunud lootus edaspidi taas ajalooliste võitluskunstide klubide esindajaid kaasata – kontaktid ses osas on olemas mitte üksnes varem külas olnud poolakate, rootslaste ja tšehhidega, vaid ka võimalike uute külalistega Venemaalt. Ometi tahaks kõiki Kuressaare linnuse ja Saaremaa Muuseumi sõpru kutsuda üles pakkuma uusi ideid lossi päeva paremaks korraldamiseks, kusjuures tegus kaasalöömine oleks veelgi enam tervitatav. Jääme teie pöördumisi ootama.

Raul Salumäe
V-VII Kuressaare
lossi päeva (2005-2007) kava kokkuseadja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)