Talgulised teevad Viidumäe puisniitudel hobustele heina

Talgulised teevad Viidumäe puisniitudel hobustele heina

 

Esmaspäevast alates on Viidumäe kandis asuvatel puisniitudel käinud vilgas tegevus. Vabatahtlikud talgulised teevad seal heina. Tänavusel aastal on tegemist juubeliga, sest hoogtööpäevasid on korraldatud juba viisteist suve jutti.

Üle Eesti kohale sõitnud mitmeteisme vabatahtliku talgulise põhiliseks ülesandeks on Mäepea ja Laasma talu maadel ning Viidumäe keskuse ümbruses heina riisumine, kaarutamine, labudesse kokkuvedamine. Kuigi väikeste motoniidukitega on enamik heina juba enne talguliste tulekut maha niidetud, saab nii mõnigi katsetada ka traditsioonilisemat vikatiga niitmist. Seda just puude-põõsaste ümbert, kuhu masinaga ligi ei pääse.

Kokku ligi kümnelt hektarilt tehtaval heinal saavad talvel hea lasta maitsta hobitaluniku Erich Suurpere hobused. „Ühe looma talvevaru saab siit kindlasti,“ arvab mees, kuid lisab, et aastatega on heina kvaliteet langenud. „Toitaineid on vähem, kuivemaks on jäänud, puude vari ei lase kasvada,“ loetleb Suurpere põhjuseid, “metssead künnavad siin nii palju, et iga kevad tuleb suured pinnad jälle äestada.“

Talgulaagri eestvedaja Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi tunneb heameelt, et hein läheb ikka loomadele, mitte ei põletata ega jää niisama mädanema.

Tõnu Talvi sõnul nädalasele heinatööle tulijaid ise otsima ei peagi. „Kui me 1992. aastal alustasime, siis kuulutasime tudengite seas, otsisime oma tuttavate hulgast,“ meenutab Talvi esimest soomlastega koostöös tehtud talgulaagrit. „Nüüd tullakse ise. Juba eelmiste talgute lõpus lepime kokku, et järgmise aasta juulis kohtume uuesti,“ räägib loodusmees sellest, kuidas mõni heinaline juba kümnendat korda heale teole oma panust andmas.

Igas vanuses töölisi on kohale tulnud igast Eestimaa nurgast. Üldine arvamus on, et heinateos pole rasket miskit, sest töö, söömine ning puhkepausid on tasakaalus. “Ja nalja saab ka alati,” naeravad heinalised.

„Teadlased on välja arvutanud, et puisniitude pindala on Eestis vähenenud tuhat korda,“ märgib Talvi, lisades, et ühegi teise maastikutüübi vähenemine ei ole olnud nii drastiline. Põhjusena toob ta välja 50ndatel aastatel levinud kolhoosikorra ja masinatega heinatöö, mistõttu puisniidud jäid hooldamata ja kasvasid võssa.

Tõnu Talvi hinnangul on puisniidud Saaremaale väga olulised mitmel põhjusel. „Üks asi on pärand ja ilus maastikupilt, teisest küljest teaduslik väärtus. Väikeseskaalaline liigirikkus on puisniitudel tohutult suur,“ selgitab Talvi, tuues näiteks sellesama Mäepea puisniidu, kus ühel ruutmeetril on loendatud 67 taimeliiki.

Täna lasevad vabatahtlikud heinal kuivada ning tutvuvad Laimjala ja Valjala kanti jäävate loodusväärtustega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)