Blondiine ohustab väljasuremine?

Hiljuti esitas ajaleht Le Monde ärevusttekitava küsimuse: „Kas me tõepoolest läheneme ajastule, kus blondiinid on kadunud?“
Selle küsimuse püstitamisega pidas ajaleht loomulikult silmas looduslikke, mitte aga värvitud juustega blondiine. Käesoleva nädala alguses tuli Le Monde veel kord tagasi selle äreva teema juurde, mis esimest korda kerkis esile juba 2002. aastal.

Prantsuse õhtuleht kirjutas: „Umbes aastal 2200 sünnib Soomes (seal on blondiinide osakaal elanikkonna hulgas maailma kõrgeim – toim) planeedi viimane blondiin.” See fakt, et heledate juustega inimene seondub just naisterahvaga, on tegelikult meelevaldne. Viimaseks heledate juustega soomlaseks võib väga hästi osutada ka meesterahvas.

Kuid blondiinide probleemist hakati laialdaselt rääkima pärast seda, kui 2002. aasta septembris nägi ilmavalgust Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) üks geneetika valdkonda puudutav uuring. Pärast seda anti häirekella.

Kuna uudis blondiinide võimaliku kadumise kohta järgmise paari aastasaja jooksul kajastus kogu maailma ajakirjanduses, pidas WHO vajalikuks esineda vastulausega. Tookord tegi organisatsioon kiirustades avalduse, milles oli öeldud: „Me pole kunagi teostanud uuringut sellisel teemal. Me rõhutame, et meil pole blondiinide suhtes mingeid eelarvamusi.“ Paljud pidasid seda avaldust aga puhtpoliitiliseks ja seepärast polnud see samm piisav selleks, et probleem ise olematusse kaoks.

Mitmed teadlased väidavad (tõsi, on ka neid, kes peavad seda pseudoprobleemiks), et mure heledat värvi juuste ja siniste silmadega inimeste pärast on põhjendatud. Nimelt on geen (või geenid), mis jätab juuksed ilma tumedast pigmendist, iseloomult retsessiivne (allasurutud). „Et laps sünniks heledate juustega, peab ta koguma kaks „blondi” geeni koopiat, kummagi oma mõlemalt vanemalt. Tumedate juuste tekkeks aga piisab, et laps päriks ühelt oma vanemalt n-ö pruuni geeni,” selgitas itaalia ajalehele La Repubblica Roomas asuva geneetikainstituudi direktor Bruno Dallapiccola. „Kuid juba 2050. aastal,” argumenteerib ajaleht, “on meie planeedi elanikkonna suuruseks 9 miljardit inimest. Kolm miljardit beebit näeb ilmavalgust Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas ning neil kõikidel on tumedad juuksed. Seepärast on puhtstatistiliselt vähetõenäoline, et laps saab nii emalt kui ka isalt endale „blondi” geeni.

See fakt, et heledaid juukseid tekitav geen on retsessiivne, veel ei tähenda, et ta jäädavalt inimese genotüübist kaob. Kui ta ka fenotüübis välja ei löö, isegi siis on see geen kandud edasi ühelt põlvkonnalt teisele. „Eksisteerib geneetiline reegel,” rääkis Dallapiccola, „vastavalt millele geenide ilmnemissagedus mingi rahva juures on konstantne, kuid seda juhul, kui abielusid ei sõlmita juhuslikus korras ja mitte sugulaste vahel.” Teadlase väitel mõjutavad aga tegelikkuses meie reproduktiivset valikut tänapäeva globaliseeruvas maailmas mitmed kultuurilist, sotsiaalset ja isegi religioosset laadi tegurid.

Väide blondiinide kadumisest on vaid teaduslik hüpotees. Kuid tänapäeva teadus ei oska veel ka seletada blondiinide teket. Ka siin on välja käidud rohkesti erinevaid hüpoteese. Enamvähem on usutav teooria, mille kohaselt ilmus kuldseid juukseid tekitav geen inimese DNA-s umbes 10 000 aastat tagasi. Samas on aga väga raske selgitada seda, kuidas ja miks väga lühikese aja jooksul lõi

2-4% inimestest välja retsessiivne geen. Vastavalt statistika seadustele, mida kasutatakse loomuliku valiku selgitamiseks, oleks selleks vaja vähemalt 850 000 aastat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)