Kas tõesti oma isa ? (5)

Mind ajendas haarama sule ja paberi järele järgnev sündmus.
Ilusal kolmapäevasel pärastlõunal otsustasin Kuressaare postimajja oma toimetusi tegema minna, kui juhtusin kuulama hirmsat ropusõnalist räuskamist.

Lähemale jõudes nägin ka räuskajat ennast, kellel käekõrval väga haledasti nuttev pisike poiss. Jäin seisma, et aru saada, mis on juhtunud. Toimus äge sõnavahetus kolme naise ja inetult kisava mehe vahel.
Ärritunud naisterahvad selgitasid, mis oli juhtunud. Niiöelda märatsev “noor isa” lõi täismehe jõuga, lahtise käega oma (?) pisikest abitut last. Selle eest, et laps oli väsinud ja komistas.
Need tublid noored naised astusid kaitsetu lapse kaitseks välja. Selle asemel aga, et isa tagasi tõmbuks ja oma viga mõistaks, kukkus ta neid tublisid kaaskodanikke hoopis räigete sõnadega sõimama.
Kallid noored naised, panen teile südamele, et elus on kaks tähtsat valikut: õige elukutse ja õige elukaaslane. Vaadake, kelle te oma lapse isaks valite. Need elutarkused kehtisid juba minu noorusajal.
Sellele vägivaldsele “isale” aga võin öelda, et kui sul tekib tahtmine oma üleolekut ja jõudu kasutada abitu lapse vastu, siis võta oma uhke beež sõiduauto numbriga 009 AYA ja peksa oma raev elutu masina sisse.
Jätkugu kõikidel julget kodanikualgatust sekkuda vääritutesse tegudesse.
PS! Minu süda sai rahu selle kirjatükiga ja ehk taipab see noor isa peale rahunemist oma lapse käest andeks paluda – seda teha pole kunagi hilja!
Pealtnägija
Kirja autori nimi on toimetusele teada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)