Moratoorium tavarelvastuskokkuleppele – areenile on astunud uus Venemaa

Sel nädalal kommenteeris maailma ajakirjandus väga elavalt Vladimir Putini otsust kehtestada moratoorium Euroopa tavarelvastuskokkuleppe (CFE) suhtes.

 Ameerika ajaleht The Washington Post kirjutas: oma avalduses viitas Kreml sellele, et 1990. aasta 19. detsembril Pariisis allkirjastatud kokkuleppe kehtivus peatati „seoses Vene Föderatsiooni julgeolekut puudutavate erakordsete tingimuste kujunemisega, mis nõuavad vältimatute meetmete kasutusele võtmist”.

Leht jätkab: ka varem on Venemaa ähvardanud, et teeb sellise sammu vastuseks USA kavadele paigaldada Ida-Euroopasse Iraani võimaliku tuumalöögi kaitseks raketitõrjesüsteemid. Venemaa ametiisikud on seisukohal, et ameeriklaste projekt on mittevajalik, kuna nad arvavad, et Teheran pole veel mitme aasta vältel suuteline endale kaugtegevusega rakette looma. Sellele lisaks oletavad Vene sõjaväelased, et ameeriklaste raketitõrjesüsteemi abil on võimalik kontrollida suurt osa Venemaa territooriumist. Ajaleht on sajaprotsendiliselt kindel, et tulevikus hakkavad ameeriklased seda võimalust kindlasti kasutama …

Moratooriumi kehtestamine CFE suhtes halvendab veelgi pingelisi suhteid Venemaa ja tema Ida-Euroopa naabrite vahel, jätkab leht. Nüüd võib Venemaa takistamatult oma läänepiiride vahetusse lähedusse suunata täiendavalt tanke ja muud raskerelvastust. Poola, Eesti ja teiste naabermaade esindajad on juba väljendanud kahetsust seoses Venemaa
otsusega lepingu kehtivus peatada.

Sellele vaatamata on politoloogid ja muud asjatundjad seisukohal, et vaevalt Venemaa lähitulevikus hakkab oma vägesid massiliselt ümber paigutama. Nende arvates on moratooriumi kehtestamine vähemalt esialgu pigem Kremli osav diplomaatiline samm, et väljendada oma pahameelt seoses ameeriklaste käitumisega ja samas andis see ka järjekordse võimaluse demonstreerida maailmale, et Venemaa on taas muutunud ambitsioonikaks riigiks, kelle huvidega tuleks rahvusvahelisel areenil ikkagi arvestada.

Briti mõjukas väljaanne The Financial Times tuli aga välja omamoodi vastuolulise arvamusavaldusega. Nimelt kirjutas väljaanne „Venemaa tühjadest avaldustest”, millele siiski „tuleks ettevaatlikult reageerida”.
Putin on seisukohal, et panuse tegemine natsionalismile annab hea võimaluse oma populaarsust valijaskonna seas veelgi tõsta. Ülejäänud maailmal aga tuleks kõik hoolikalt läbi kaaluda ja mitte niivõrd keevaliselt reageerida.

Briti ajaleht The Guardian nentis, et nüüd on NATO inspektorite juurdepääs Vene sõjalistele objektidele suletud ja seega võib Kreml tankide ja muu raskerelvastuse arvukust Vene riigi Euroopa osa territooriumil kontrollimatult kasvatada.

Moratoorium CFE suhtes kehtestati täpselt 150 päeva pärast seda, kui Venemaa oli sündmuste sellisest arenguvõimalusest hoiatanud kõiki neid riike, kes on selle kokkuleppega seotud.

Ekspertide sõnul, jätkab ajaleht, on aga toimunu pigem sümboolne žest. See veel ei kinnita, et Kreml tõepoolest kavatseb oma läänepiiridel olevat sõjalist löögijõudu suurendada. Taolise sammuga väljendab Moskva pahameelt selle üle, et USA on maailmapoliitikas liialt domineerima hakanud.

Ameerika ajakiri Time mõtiskles selle üle, „miks ikkagi Putin sellest kokkuleppest väljus”.
Üheks põhjuseks võib olla Kremli kavatsus suurendada oma sõjalist kohalolekut Põhja-Kaukaasias. Veel võib Moskva sellise sammuga avaldada survet Ukrainale ja seda selleks, et säilitada Musta mere laevastiku baasid Krimmi poolsaarel ka pärast 2017. aastat, mil Vene vägede väljatoomine Ukrainast peab olema lõppenud …
Vene demokraatliku opositsiooni üks liidritest ja Riigiduuma üks vähestest sõltumatutest kandidaatidest Vladimir Rõžkov ütles ajakirjale, et CFE-st loobumise tingis USA 2002. aastal tehtud samm – tookord väljus Washington raketitõrjesüsteeme puudutavast kokkuleppest. Järelikult on Putini sõnades, et Venemaa ju pidi USA sellisele sammule kuidagi vastama, palju tõtt. Kuid Rõžkov tõlgendab Putini karme samme peamiselt kui „riigipea sõnumit valijatele valimiseelsel aastal: teie liider ei kao kuhugi, pole oluline, kes formaalselt istub presidenditoolil”. Küsitlused näitavad, et selline meetod töötab. Vene rahvale Putin meeldib.

Putin korjab trumpe – umbes nii pealkirjastas oma juhtkirja antud teemal mõjukas Pariisi õhtuleht Le Monde.
Leht kirjutab: jääb mulje, et Putin soovib end kindlustada trumpidega, mis võimaldavad tal Läänt (eelkõige ameeriklasi) sundida selleks, et alustada mastaapseid läbirääkimisi võimu jagamise üle Euroopas … CFE suhtes kehtestatud moratoorium on üheks selliseks trumbiks, mille Kreml võib talle sobival hetkel välja käia. Teiseks trumbiks on Kremli ähvardus panna veto Kosovole sõltumatuse. Sellese nimistusse tuleks veel lisada Putini tigedad sõnavõtud ameeriklaste kavade vastu paigaldada Poolasse ja Tšehhi Vabariiki raketitõrjesüsteeme.

Le Monde’ arvates on viimane küsimus kõige kujundlikum: Putin mõistab väga hästi, et see kaitsekilp pole suunatud Venemaa vastu. Kuid avalikkuse ees käitub ta nii, nagu oleks ta veendunud vastupidises. Kõike seda teeb ta selle nimel, et oma panuseid tõsta. Veel enam, presidendivalimiste lävel ei saa rahvusvaheliste pingete kasv Putinile kuidagi halvasti mõjuda, sõltumata sellest, kas ta ise uuesti kandideerib või mitte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)