Soomlased armastavad jätkuvalt Saaremaad

Soomlased armastavad jätkuvalt Saaremaad

 

Jyväskylä meest Jukka Juuselat võib julgelt tituleerida turismieksperdiks. Mees on töötanud 10 aastat Soome turismiameti arenguosakonna juhatajana, ta on olnud mitme organisatsiooni nõustaja ja praegu on tal oma turismifirma.

Saaremaa on Juuselale selge ja vaat et kodunegi, eesti keelgi on peaaegu suus – juba 20 aastat on ta Saaremaal igal aastal käinud. Tõenäoliselt oli ta üks esimesi välismaalasi, kes siia omal ajal – siis küll vaid üheks päevaks, oktoobris 1987 – sattus.

Oma Saaremaal-käikude algusaegadest mäletab Juusela, et siis ei olnud veel spaasid, oli üks hotell (Lossi) ning kaks restorani – Veski ja kaubamaja juures olev. Täna on nagu teine maailm – spaasid ja uhkeid söögikohti kerkib juurde nagu seeni pärast vihma.

„Kui 1988–1989 oli Saaremaa ralli ja siia oli sõitma tulnud üks Mitsubishi auto, tekitas see saarel suurt kahinat,” meenutab Juusela. „Kogu saar rääkis sellest, kes võidab, kas uhke välismaa auto või mõni muu. Siin ei oldud sellist masinat veel nähtud. Saaremaa teedel vurasid siis ju Moskvitšid, Volgad ja Ladad.”

Meenutused on nostalgilised ja põnevadki, eriti siis, kui need tulevad külalise suust. Et kas mäletad? „90ndate alguses maksis bensiiniliiter kaks ja pool krooni, Soomes maksis bensiin samal ajal kroonidesse ümber arvutatult 13 krooni. Vahe oli nii suur. Viinaliiter maksis restoranis 4 krooni, Soomes 30,” jätkab Juusela, kelle sõnul on hinnad tänaseks stabiliseerunud ning vahed palju väiksemaks jäänud – praegu on bensiiniliitri hind Soomes 18 krooni ringis, mis tähendab, et vahe Eestiga on tunduvalt väiksem.

Kui ajalooratast tagasi kerida, olid 70ndate aastate alguses erinevused Soome ja Rootsi vahel samasugused, kuid ajapikku ühtlustusid ka neil hinnad ja Soome marga ning Rootsi krooni kurss ning kadusid ära ka „odavasse Soomesse“ tulijad.

Georg Ots ja „Saaremaa valss”

Miks aga soomlased siiski nii hullupööra armastavad Saaremaad, et on teinud siia oma seltsi, toonud siia valsifestivali ja muretsenud endale „kesämökkisid” (eesti keeli suvilaid)? Üheselt ei oska sellele küsimusele vastata ka Juusela. „Kindlasti on siin üheks „süüdlaseks” omal ajal Georg Otsa poolt lauldud soomekeelne „Saaremaa valss”, mis soomlastele nüüd väikese meresaarega assotsieerub,” leiab ta, lisades, et tegelikult ei ole soomlased ju kanda kinnitanud vaid Saaremaal. Neid on palju ka Tallinnas, Pärnus ja Haapsalus. Võimalik, et nii suur „invasioon” Eestisse on olnud suuresti seotud ka sellesama hinnavahega – ka keskmine soomlane on suutnud endale lõunanaabrite maal kinnisvara soetada.

Soomlased ka Hispaanias ja Portugalis

Muide, ega soomlasi või leida ainult Eestis. Juusela märgib, et 10 000–15 000 soomlast on oma elupaigaks valinud näiteks Hispaania ja palju on neid ka Portugalis. „Kõik nad ei ole endale maja ostnud, osa üürivad ka kortereid,” teab ta.
Kuressaare turismiinfopunkti juhataja Karmen Paju sõnul külastab aastas Saare maakonda 250 000–300 000 inimest. Neist 65 protsenti on eestlased ja 35 välismaalased, kellest suurema osa moodustavad soomlased. Kõige rohkem on põhjanaabrite seas aga spaaturiste.
Ehkki mõnikord on väidetud, et Soome turistide arv on vähemaks jäänud, ei usu Juusela seda kohe kindlasti – viimastel aastatel on arv kindlasti sama püsinud. „Võibolla tundub see nii seepärast, et paljud soomlased on endale Saaremaale elamise muretsenud ning nende sugulased-sõbrad enam hotellidesse ei satu, vaid on külas oma sõprade juures,” arvab ta, lisades, et seda siiski karta ei maksaks, et Saaremaa turistidest tühjaks jääks – üha enam võib siin kohata teisi naabreid – lätlasi ja rootslasi – ning sellele aitavad jõudsalt kaasa lennu- ja laevaliinid.
„Kindlasti elavdaks ühendust Soomega lennuliini taasavamine,” usub Juusela. Tema sõnul peab kõik tegema selleks, et lennurada Roomassaares saaks oma pikenduse selliselt, et seal oleks võimalik ka suuremat sorti lennukeid vastu võtta.
Ta peab heaks märgiks seda, et Kuressaare ja Rootsi vahel lendava lennuki täituvus tänavu on olnud 80 protsenti.
„Kindlasti meeldiks paljudele soomlastele Saaremaale tulla lennukiga, sest see teeks sõiduaja tunduvalt lühemaks,” märgib ta.
Kui arvestada, et kuskilt Kesk-Soomest peab Helsingisse sõiduks varuma neli tundi, teist samapalju Tallinnast Kuressaarde ning kui neile otsa liita kaks laevasõitu, tuleb teekond ajaliselt päris pikk.

Sarnane rahvas

Eestlaste ja soomlaste sarnasusest on palju räägitud, veel mõned aastad tagasi oli õhus ka idee kaksiklinnast Tallinnast-Helsingist. „Muidugi on kahel linnal olemas ühine merekultuur,” mõtiskleb mees, kuid ei usu, et see mõte ka tegelikkuses võiks realiseeruda. „Kuigi jah, 80ndatel aastatel ei olnud ka Nõukogude Liidu lagunemine reaalne,” leiab ta muiates. Samasuguse muigega suhtub ta ideesse kuulutada suveks Saaremaa Soome maakonnaks – „Jah, siin on nii palju soome keelt ja kõik räägivad seda keelt,” naerab Juusela.

Pronksöö soomlasi ei mõjutanud

Aprillikuise mässu ajal, kui Eesti sai ka palju toetust soomlastelt, ei kuulnud Juusela kordagi, et keegi oleks öelnud üles oma Eestisse-tuleku. „Need sündmused toimusid Eestis nii kiiresti,” märgib ta.
Palju enam oli Eesti iseseisvuse algusaastatel neid soomlasi, kes pelgasid Eestisse ja eriti Tallinnasse sõitu, sest toona oli olukord just selline.
„Eriti hull oli kaheksakümnendate aastate lõpus,” meenutab ta, lisades, et siis oli asi nii hull, et pidi kõikide oma asjadega ka kempsu minema – muidu võis neist lihtsalt ilma jääda.
„Turvalisus on Eestis pigem tõusnud,” tõdeb ta, lisades, et tegelikult on Saaremaa olnud kogu aeg üks turvalisemaid paiku.
Täna teevad soomlastele hoopiski muret vargused Viiburi-Pori reisidel, aga see on hoopis teine jutt.

Lama-eelne seis

Oma pikaaegsetel Eestis-käikudel on Juusela hoolega jälginud ka meie riigi arengut ning ta leiab selles paralleele Soomega. „Ma ei taha küll tonti näha, aga olukord Eestis meenutab mulle Soome 90ndate alguse aega, lama-eelset aega,” tõdeb ta.

„See oli aeg, mil pangad andsid hoolsalt laenu ja seda ka kasutati rõõmsalt. Kõik hinnad hakkasid äkki tõusma ja siis tekkisid pangalaenude tagasimaksmisel raskused. Lihtsalt ei olnud raha, et maksta, sest pangalaenud puudutasid ka firmasid ning neid suleti päris palju, mis aga omakorda tähendas väga suurt töötust,” märgib Juusela, lisades, et Eestis on ta just samasuguseid märke näinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)