Statistilistest uuringutest nii ja naa

Igal nädal ilmub meedias mõni rahvusvahelise uuringu tulemus. Kord on eestlased asetatud maailma kõige õnnetumate rahvaste hulka, kord oleme Euroopa kiirema majanduskasvuga, kuid sellest hoolimata Euroopa Liidu vaesemate riikide hulgas.

Võttes valdkondade kaupa kokku ajakirjanduses ilmunud statistiliste uuringute riikide pingeread, saame kinnitust sellele, et Eestis polegi kõik nii hästi, nagu me ise laias maailmas räägime.

Eestis on majanduslik ebavõrdsus suurim Euroopas
Eestis elab suhtelises vaesuses 18%, EL-is keskmiselt 16% elanikkonnast. Sotsiaalsete toetusteta elaks meil vaesuses 39%.
Eestis erineb vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulek 5,9 korda. EL-i keskmine on 4,9 korda. Statistikaameti äsjaavaldatud kogumiku alusel on Eesti üks ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike euroliidus. Ebavõrdsus ei väljendu ainult sissetulekutes, vaid ka hariduses ning muudes elusfäärides.

Viimastel andmetel kulutas Eesti riik sotsiaalkaitsele 13% sisemajanduse kogutoodangust – Euroopa riikidest kõige vähem. Samal ajal Euroopa väiksema sotsiaalse ebavõrdsusega riigid Taani ja Rootsi kulutavad selleks 30%.

Ostujõu poolest jäi Eesti 20ndaks 27 riigi seas. Eestlase ostujõud moodustab 67% EL-i keskmisest ning selle järgi kuulub Eesti EL-i vaesemate riikide hulka. Samal ajal on CIA uuringu kohaselt Eesti maailmas ostujõu tasemelt 55. kohal ja edestab Portugali.
Hiljuti teatas Eurostat, et Eestis on madalaim maksukoormuse tase võrreldes teiste EL-i riikidega. Euroopa kõrgemad maksud on Taanis ja Rootsis.

Eelmise aasta novembri seisuga on tööpuudus Eestis üks väiksemaid EL-is – 4,5%. Veel väiksem on see Taanis, Hollandis, Iirimaal.
Eesti alampalk on Euroopa Liidus üks kõige madalamatest – 2005. aasta andmete alusel edestab Eesti sellega vaid Lätit ja Leedut
2007. aasta juulikuus juhtisid eurotsooni inflatsiooni Läti, Ungari ja Eesti.
Sellel aastal langes Eesti Heritage Foundationi ja Wall Street Journali koostatud maailma riikide majandusvabaduse indeksis eelmise aasta seitsmendalt kohalt 12. kohale.
Eesti mehed elavad keskmisest 10 aastat vähem
Keskmine eluiga on Eesti meestel 10 aastat lühem kui EL-i 15 riigi keskmine ja madalam isegi uute liikmesriikide keskmisest tasemest.
Eestis on EL liikmete seas kõige suurem alla 14-aastaste laste suremus vigastuste ja õnnetuste tõttu. Samal ajal on enesetapp Eestis muutunud 15–29-aastaste seas peamiseks surmapõhjuseks. Enesetappude ja liiklusõnnetuste arvu järgi mahub Eesti esikolmikusse Leedu ja Läti vahele.
Murettekitav on, et Eesti on uute HIV nakatumiste arvult Euroopas jätkuvalt esikohal. Illegaalsete narkootikumide tarvitamine 15–16-aastaste seas on kasvanud 7%-lt 1995. aastal 24%-ni 2003. aastal. Samuti on Eesti maailmas esimeste seas multiresistentse tuberkuloosi levimise poolest.
Eesti edestab teisi riike ka alkoholimürgistuste poolest. Meie alkoholimürgistuste arv on kolm korda kõrgem Euroopa keskmisest.
Meeste vähki suremuse poolest oleme Põhja-Euroopa riikidest esikohal, naiste emakakaelavähki suremusega kolmandal kohal.
Aga Eesti rahvas mahub Euroopa Liidu saledamate rahvaste esikümnesse. Kõige saledamad on prantslased ja itaallased, eestlased jagavad tšehhidega 9.–10. kohta.

Eestlased on Euroopa Liidu tarkvarapiraadid

IDC uuringust selgub, et Eesti on üks levinuma tarkvarapiraatlusega riike Euroopa Liidus. 2006. a andmeil on piraattarkvara osakaal Eestis 53%. Eestist jäävad maha vaid Läti (57%), Leedu (57%), Poola (58%) ja Kreeka (64%), EL-i keskmine näitaja oli 36%. IDC uuringu järgi jäi Eestil tarkvarapiraatluse tõttu 2005. aastal laekumata maksude ja väiksema SKP näol saamata 220 miljonit krooni.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel kuulub Eesti koos teiste Balti riikidega Euroopa vägivaldseimate riikide hulka, kus pannakse toime kõige rohkem tapmisi. Raporti kohaselt tapetakse Eestis 8,85 inimest 100 000 elaniku kohta. Vägivaldsemad on vaid Leedu ja Läti. Viimasest EL-i uuringust selgus, et Eesti on kuritegude arvult Euroopas kolmandal kohal, tarbijapettuste osas oleme koguni esimesed ja kuriteoohvriks langenuna usaldab politseid vaid 15% eestlasi.

Eesti on prostituutide suht-arvult Euroopas Saksamaa ja Austria järel kolmandal kohal, kuigi lõbumajasid külastab regulaarselt ainult kolm protsenti eestlastest.

Eestlased on maailma õnnetuim ja Euroopa optimistlikuim rahvas

Eesti on Briti mõttekoja Uue Majandusteaduse Fondi koostatud Õnneliku Planeedi indeksi põhjal 30 Euroopa riigi seas viimasel kohal.
The New Economics Foundationi nimekirjas on Eesti tagantpoolt 5. kohal. Raport reastab maailma riigid niinimetatud Õnneliku Planeedi indeksi (Happy Planet Index) järgi.

Eesti lapsed on ühed õnnetumad Euroopas, selgus Briti teadlaste poolt koostatud uuringust. Muu hulgas on neil teiste Euroopa lastega võrreldes kehvemad elamistingimused, suurem koolist tingitud stress ja sagedasemad kokkupuuted vägivallaga. Kõige paremini elavad lapsed koostatud tabeli kohaselt Hollandis, Rootsis ja Taanis.
Eestlased on elu paranemise suhtes Euroopa Liidu liikmetest positiivseimalt meelestatud – 60 protsenti eestlastest usub, et nende elu paraneb järgmise viie aasta jooksul.

Maailma usuvabadust käsitlev uuring näitas, et maailma neli kõige suurema usuvabadusega riiki on Ungari, Iirimaa, Eesti ja USA.
Rahvusvahelise organisatsiooni Freedom House poolt läbi viidud iga-aastase meediavabaduse uuringu kohaselt on Eesti meedia Ida- ja Kesk-Euroopa riikide seas kõige vabam.

Infotehnoloogia – Eesti trump!

Maailma majandusfoorumi andmetel tõusis Eesti 2007. aastal maailma IT-edetabelis 20. kohale – kolme koha võrra võrreldes eelmise aastaga. Juhtivaks IT-riigiks on Taani.
2004. aastal paigutas Newsweek Eesti pealinna traadita interneti ehk wi-fi arengu poolest maailma linnade esikümnesse, ühele pulgale selliste metropolidega nagu New York, Tokyo, Soul ja London.
Tallinn sai esikoha Watch Europe’i uuringus, milles võrreldakse 21 Euroopa linna taset mobiiliteenuste osas. Pingereas järgmised olid Helsingi ja Rootsi linn Lund.

Eesti on ülemaailmselt juhtiv internetipanganduses – väidetavalt kasutab meil pangateenuseid läbi interneti vähemalt korra nädalas 79% inimestest.
Tähelepanuväärne on, et pärast seda, kui meedia on taolised tihti „ebameeldivad“ uuringutulemused avalikustanud, tellib valitsus EMORilt või mõnelt muult kohalikult firmalt uuringu, mis tõestab näiteks, et kuigi kuulume riikide edetabelis nendesamade kõige kehvemate ja kõige õnnetumate balti rahvaste hulka, oleme me ikkagi kõige paremad. Kahjuks küll ainult neist kolmest, aga ikkagi – „Eestlased on baltlastest kõige õnnelikum rahvas”, „Eestlaste palgad on kõige kõrgemad”.
Ja jälle elame rahus ja õnnes ning aru ei saa, miks ülejäänud maailm meile nii vähe tähelepanu osutab. Oleme ju ometi nii edukad?!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)