Venemaa sõjaväelased ennustavad relvakonflikti Ameerikaga

Venemaa sõjaväelased ennustavad relvakonflikti Ameerikaga

 

Tänapäeva maailmas tehakse üsna sageli avaldusi, mida kuuldes haarab teid õudustunne. Nii näiteks tulid Moskva sõjalised eksperdid neil päevil välja vägagi hirmuäratava arengustsenaariumiga – vastavalt sellele ründab USA juba lähitulevikus Venemaad. Rünnaku peamiseks põhjuseks on ameeriklaste soov kindlustada endale juurdepääs Siberi tooraineressurssidele. Ei pea vist olema eriti suur analüütik, et neis avaldustes külmale sõjale iseloomulikku mõttelaadi ära tunda.

 „Sõda Venemaa ja USA vahel on võimalik juba lähema 10–15 aasta pärast,” on Vene armee kindralmajor Aleksander Vladimirov saksa päevalehe Die Welt andmetel veendunud. Sellise rünnaku põhjused on juba täna olemas – oma kõige võimsama geopoliitilise vastase, kel on võimalus USA 30 minuti jooksul maailmakaardilt pühkida, kõrvaldamine.

Kõigele lisaks – nii arvavad Vene sõjalised eksperdid – soovib USA endale kindlustada juurdepääsu Siberi ja Kaug-Ida tooraineressurssidele ning hirmutada ülejäänud maailma „sõjalise võidu, tehnoloogia ja relvajõudude võimsusega”.

Kindral Vladimirov on Venemaa sõjaliste ekspertide kolleegiumi asepresident. Neil päevil kohtus see mees vene ajalehe Komsomolskaja Pravda toimetuses Venemaa sõjaliste ekspertide ja julgeoleku spetsialistidega, et arutada küsimust, millal ja millisel põhjusel alustab USA sõda Venemaa vastu, ja kas ta üldse kunagi seda alustab.

Neil aruteludel osalesid Vene kindralstaabi ülema endine asetäitja kindralpolkovnik Leonid Ivašov, kes praegu on geopoliitika küsimustega tegeleva akadeemia president; Venemaa julgeoleku-, õiguskorra- ja kaitseküsimustega tegeleva akadeemia asepresident kindralpolkovnik Viktor Jessin; kuid samuti poliitilise ja sõjalise analüüsi instituudi direktor Aleksander Šaravin. Ajaleht Die Welt kirjutas, et need mehed ei ole enam tegevteenistuses. Seepärast võivad nad oma mõtteid vabamalt väljendada. Kogu loo teeb aga ärevaks see, et neid mõtteid jagavad salaja ka Vene riigi sõjalise ning poliitilise eliidi esindajad.
Selge läkitus Putini järglasele

See, et Vene sõjaväelased oma mõtteid just praegu nii avameelselt välja ütlevad, pole juhuslik. Kõik see on seotud nafta- ja gaasiekspordist saadavate tulude järsu kasvuga, mis omakorda endaga kaasa toonud ahnuse uue puhangu. Sõjaväelased ei taha, et ootamatult süllekukkunud rikkuste jagamisest kõrvale jääda. Sellega seoses muutuvad nende ütlused omamoodi läkituseks Venemaa uuele presidendile, kes, nagu teada, valitakse eeloleval aastal. Arutades väga pingeliselt sündmuste arengu sõjalisi stsenaariume, püüavad sõjaväelased demonstreerida, et kuni aastani 2015 on neil olemas piisavalt hea ning läbimõeldud relvastuse programm.

Peaaegu üksmeelselt lähtuvad eksperdid eeldusest, et USA teeb kõik selleks, et sündmuste areng viiks konfrontatsioonini Venemaaga. Nimelt on vene eksperdid seisukohal, et kui Ameerika Venemaad ka ei vihka, siis siiski ta teda ka ei armasta, mistõttu pole võimalik ka siiras ja võrdväärne koostöö Washingtoni ja Moskva vahel.

Vaid üks arutelul osalenud mees, Viktor Jessin, oli veidi mõõdukamalt häälestatud ja söandas välja öelda arvamuse, et Vene–Ameerika sõda on vähe tõenäoline, sest selle puhkemine tooks endaga paratamatult kaasa „ülemaailmse apokalüpsise” – see aga ei vasta ei Kremli ega Valge Maja huvidele.

Kõige sõjakamalt oli aga häälestatud kindrastaabi ülema endine asetäitja Ivašov. Tema väitis, et „Ameerika Ühendriigid valmistavad juba praegu ette olukorda, et provotseerida sõda Venemaaga, ja kasvatavad selleks oma sõjalist potentsiaali“. Ivašovi sõnul on ameeriklastel selleks mitu põhjust. „See oleks Ühendriikide ammuse unistuse realiseerimine saavutada ülemaailmne hegemoonia ja Venemaa kui peamise konkurendi kõrvaldamine. Kõik see aga võimaldaks allutada kogu Euraasia oma kontrollile”. Järelikult võib öelda, et Venemaa ekspertide arvates on ameeriklased valmis alustama sõda Siberi rikkalike sõda loodusressursside, eriti aga nafta ja gaasi pärast.

Ameerika ihade hirmuäratav nimekiri
Ultimatiivsete nõudmiste nimekiri, mis diskussioonis osalejate arvates võiks USA Venemaale esitada, on pikk ja paljuski iseloomustab see seda mõttelaadi, mis praegu valitseb Venemaa sõjalis-poliitilistes ringkondades. Nii näiteks võiksid ameeriklased nõuda „Vene riigi sisepoliitika muutmist ja seda ettekäändel, et praegune Vene valitsus rikub inimõigusi“. Veel võib Washington esitada nõude, et Kreml lubaks Lääne kompaniid Siberi tooraineallikate juurde. Pärast neid nõudmisi võivad tulla uued ja veelgi karmimad nõuded – näiteks selline, et Venemaa territooriumile lubataks NATO „rahujõudude” kontingent, kuid samuti nõudmine, et Moskva alustaks läbirääkimisi Kaliningradi oblasti, Põhja-Kaukaasia ja Kaspia mere regiooni kuuluvate alade loovutamise küsimuses.

Et aga see kohutav sõjaline stsenaarium ameeriklaste ihadest oleks lõplik, siis kindral Ivašov ei välista, et USA võiks veel nõuda Vene nafta-gaasi kompleksi ja tuumajõudude allutamist rahvusvahelise ning NATO kontrolli alla.

Ameeriklaste poolt kavandatava sõja ärahoidmiseks vene sõjaliste ekspertide arvates olemas vaid üks vahend – selleks on vaja suurendada oma relvajõude. Ajalehe Komsomolskaja Pravda toimetuses toimunud arutelu käigus tuli kindral Ivašov välja ka omapoolsete soovitustega. Nimelt nõudis ta „armee taastamist, sõjalis-tööstusliku kompleksi taasloomist ja uute efektiivsete vahendite loomist relvastatud võitluseks”. Mitmed tema kolleegid toetasid mõtet sellest, et vaid Venemaa sõjalise võimsuse taastamine võib uut sõjalist konflikti ära hoida.

Mis aga puudutab Vene–Ameerika tulevase sõja võimalikke tagajärgi, siis siin läksid ekspertide arvamused järsult lahku. Mõõdukate vaadetega kindral Viktor Jessin prognoosis „ülemaailmset apokalüpsist”. Siinjuures meenutas Vene ajaleht ühe ökoloogi tsitaati, mis pajatas „tuumatalvest”, mille tagajärjel hukkub kõik elu planeedil Maa. Seevastu oli aga kindral Aleksander Vladimirov poliitiliselt igati korrektne – tema ennustas „meie (st venelaste – toim) lõplikku võitu” ja „Põhja-Ameerika ühendriikide paratamatut krahhi”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)