Piiridega piirideta pidu – Õlletoober 2007

Piiridega piirideta pidu – Õlletoober 2007

 

Nädalavahetusel said eestlased kustutada janu kesvamärjukese järele tervelt kaks päeva jutti. Õlletoober 2007 meelitas kohale rahvast pea igast Eestimaa paigast, et lahutada meelt ühel lihtsal peol, „kuhu üks saarlane ei häbene kutsuda teist saarlast, rääkimata eestlasest.”

Pidu toimus Oitmel, kadakasel karjamaal, kuhu oli üles seatud hea hulk telke – suuremaid ja väiksemaid, laululavaga, toiduletiga või hoopis magamiseks. Kohal olid muusikud, rahvatantsijad, lastega tegeles Pipi oma sõpradega, Aivo Sadam ja Andres Karu korraldasid rahvalikke võistlusmänge, lisaks sai visata korvpalli vabaviskeid, lasta alla köisi mööda ehk Canopy rajal liuelda, mängida konservikabet jne.

Tegevust jätkus kõigile, nii noortele kui vanadele. Ja kui päike silmapiiri taha kadus, hakkas rahvas tantsima – kes suure lava juures rokkides, kes karaoke-telgis kaasa elades, kes saarlase lava juures vanema disko järgi jalga keerutades.

Mis hää

Pidu läks hästi korda. Rahvast oli palju ja rahval oli lõbus. Puudust ei näind millestki olevat. Isegi WC-sid oli sedapuhku pea iga sirgemagi nurga peal. Õlut lasti ja maitsevaliku üle ei saanud ka kurta. Õhtused alkomeetri-telgi aktivistid kiitsid tublisid kontrollijaid, kes enne autorooli istumist nende juurest läbi astusid. Nii mõnigi tuli paar korda tagasi, et ikka veenduda, kas sõidu ajaks hingeõhk puhas.

Pealaval oli hea muusikavalik: estraaditähtedest – Anne (Veski) ja Vello Orumets – rokkivate Tanel Padari ja Kristjan Kasearuni välja. Rõõm oli näha publiku suurt huvi ja sooja vastuvõttu Saarlase lava juures. Eriliselt jäid siin meelde Mustjala sädelevad tantsijad ning SÜGi kooliansambel Priidu ja poisid.

Teise õhtu ilutuli aga pani hetkeks kogu rahvamassi ja muu müra vakatama ning köitis pilgud mitmeks-setmeks hetkeks … Pärast seda soovisid tooberdajad teineteisele „Hääd uut!”

Mis paha

Kuigi autode parkimiseks oli niidetud kaks suurt heinamaad ja ruumi jagus kõigile, oli liikluskorraldus sealjuures siiski puudulik. Kollaste vestidega noored, kes aitasid parkida, kogunesid pileteid müüma, selle asemel, et tee otstes juhiseid anda. Siin on kõvasti arenguruumi ja õnneks paistab potentsiaali ka olevat.

Paha oli muidugi purjus inimeste hulk, ent see on selliste ürituste puhul tavaline. Ja mingis mõttes on see ju ka normaalne – kus siis veel õlut sisse kallata kui mitte Õlletoobril. Püüelda tuleks ehk selle poole, et inimesed poleks esimesel päeval teiseks tunniks juba siruli maas, nagu paraku paaril juhul märgata oli. Ja noortele võiks õlu (ja muu alkohol) jääda kättesaamatuks, mis on muidugi ilus unistus.

Õlletoober oli nagu üks toober olema peab, ja hea, et ta olemas on. Rahvale on sellist pidu vaja. Ja seni, kuni see on tihedast asustusest eemal, täiendatud politseivarudega (kusjuures tee peal ei olnud kummalgi õhtul politseid märgata), piiratud territooriumil ja mõnusa meelelahutusprogrammiga, tehtagu ja pidutsetagu, ja joodagu õlut! Ning ei ole midagi viriseda, et mandri-inimeste pidu – saarlasi käib peol ka!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 96 korda, sh täna 1)