Põllumajandusminister lahkus Saaremaalt hulga ettepanekutega

Põllumajandusminister lahkus Saaremaalt hulga ettepanekutega

 

Möödunud reedel Saaremaal visiidil olnud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder hindab põllumajanduse rolli Saaremaal oluliseks. Kohtumistel kohalike tootjate ja kaluritega olid arutlusel pindalatoetused ning kalanduse arengukava.

Koosviibimisel talupidajatega nõustus minister Helir-Valdor Seeder kohaletulnutega, et põllumajanduspoliitikas tuleb arvestada enam saarelisi erisusi. „Saaremaal ei ole põllumajanduslikuks tootmiseks kõige paremad tingimused, on võimaluste piiratus toodangut müüa või tooret saada,“ märkis minister, kuid lisas, et näeb perspektiivi just alternatiivsete meetodite kasutamises.

„Mahetootmises on Saaremaa lausa Eesti lipulaev,“ kiitis Seeder. „Loodetavasti saame Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames erinevate meetmetega mahepõllumajandust edaspidi ka tugevamini toetada. Tarbija tahab kohalikku tervislikku puhast toitu.“

Kohtumisel tekitas elavat arutelu läinud nädalal ministeeriumis vastu võetud otsus pindalatoetuste väljamaksmise ja tagasinõudmise osas. PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv sõnul tekkisid lahkhelid toetuste jagamisel sellest, et 2004–2005 ei teatud, mida kõike võib püsirohumaa endas sisaldada. Samuti olid toestusõiguslike maade määramiseks kasutatud ortofotod mõneti aegunud.

Samas rõhutas Noorkõiv, et lisakontrolli käigus tuvastati neljas Lääne-Eesti maakonnas vaid ligi 30 hektarit toetusõiguslikku maad, mis varem olid registrisse kandmata. Saaremaal jäi toetuse tagasinõue üles kümnel talupidajal. Ülejäänutele makstakse seekord (hiljemalt oktoobri keskpaigaks) toetus välja, kuna eeldatakse, et pindade registreerimisel tegutsesid talunikud heas usus, et neil on selleks õigus.

Kohalikud kalurid tegid ministeeriumi esindajatele mitmeid ettepanekud. Kalamajandusosakonna nõuniku kohusetäitja Eve Külmalliku sõnul oli üheks selliseks ogaliku väljapüügi võimaluse taastamine.
„Pakkusime välja, et riik toetaks hülgepeletite muretsemist,“ tõi kalur Rein Kuusk välja ühe arutlusel olnud probleemi. Samuti tekitab muret noorte kalurite puudus. „Noorkaluriks polegi võimalik saada, kui puudub ajalooline järjepidevus,“ nentis Kuusk.

Riigikogu liige Tarmo Kõuts tunnistas, et rannakalurite olukord on keeruline ning vajab paremat regulatsiooni. Ministeeriumi esindajad lubasid asuda uurima, kas annab ära muuta reegli, mis ei luba alla kümne võrgu omanikul olla kutseline kalur.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 8 korda, sh täna 1)