Madalikele sõitmise hooaeg käes

Viimastel päevadel on piirivalvurid saanud kolm teadet madalikule sõitnud jahtidest. Veesõidukid tõsiseid kannatusi ei saanud ning olid pärast piirivalvurite abi võimelised omal jõul edasi liikuma.

Esimese teate sai Lääne Piirivalvepiirkonna korrapidaja pühapäeva keskpäeval, kui helistati Allirahu lähedal liiva sisse kinni jäänud Rootsi jahilt Tico-Tico ja paluti piirivalvurite abi jahi sadamasse pukseerimisel.

Pärast kreeniolukorra tekitamist ja kohapeal läbi viidud tehnilist kontrolli sõitis Kõiguste sadamast tulnud neljaliikmelise meeskonnaga jaht Roomassaare sadama poole.

Teine teade saabus piirivalvuritele esmaspäeva öösel 3.15, kui teatati, et Kõiguste sadama lähedal on kividesse sõitnud eestlastele kuuluv kuueliikmelise meeskonnaga jaht Arkeia. 1,5-meetrises vees tekitasid piirivalvurid jahile kreeniseisundi ning kuna Orjaku sadamast tulnud Arkeial vigastusi ei täheldatud, sõitis jaht omal jõul Kõiguste sadamasse.

Kolmas jaht, mis madalikule kinni jäi, oli eestlastele kuuluv jaht MIA. Laev sõitis madalikule Haapsalu ja Vormsi saare vahel Seasaare lähedal. Koheselt anti juhtumist teada Haapsalu piirivalvekordoni toimkonnale, mispeale kordoni kaatrimeeskond sõitis jahilviibinutele appi.

Sündmuspaigal, kus tugev tuul ja kõrged lained jahti kalda poole lükkasid, oli MIA kapteni esialgse informatsiooni kohaselt jahi kiilu sisse tekkinud auk ning kapten täheldas jahil leket. Samal ajal üritas jahi meeskond vett aluselt välja pumbata. Kuna ilmastikuolud merel olid halvad, oli inimelude ohutu päästmise tagamiseks operatiivses valmisolekus ka piirivalve helikopter.

Kell 14.18 said piirivalvurid jahi madalikult lahti ning teekonda Haapsalu sadamasse jätkas jaht omal jõul. Jahti jäi turvama piirivalvekaater.
Sündmuskohal selgus, et tegemist oli vihma- ja mereveega, mis pardale pritsides tekitas mulje, et alus lekib.

Piirkonna ülema major Alvar Vallau soovitab enne sadamast väljasõitu kindlasti jälgida oma sõiduvahendi navigatsiooni- ning raadioside seadmete korrasolekut, mobiiltelefoni aku olekut, pääste- ja pürotehniliste vahendite ning merekaartide olemasolu. „Samuti kulgeb merelsõit oluliselt turvalisemalt, kui teavitatakse enne merele minemist oma teekonnast lähima piirivalvekordoni korrapidajat”, ütles major Vallau.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)