Politsei leiunurgas elavad kaotatud jalgrattad ja telefonid (2)

Politsei leiunurgas elavad kaotatud jalgrattad ja telefonid

 

Kuressaare politseijaoskond on sel aastal leidjatelt vastu võtnud 23 leitud eset, milledele on omanik järgi tulnud vaid seitsmel juhul. Siiski peab politsei Saaremaa elanikke ausateks, kuna leiud tuuakse enamasti politseisse.

Politseijaoskonna laos ootab ees tavatu vaatepilt. Pigem sarnaneb see rattakauplusele, kuna jalgrattad on leidude seas enamlevinud artikkel. Sekka mobiiltelefone, rahakotte ja pangakaarte.

Muud kohta ei ole

Kuressaare politseijaoskonna vanemkonstaabli Harry Aaviku sõnul ei ole eriti muid kohti, kuhu leitud esemed tuua. Omavalitsused, kes ka peaksid leide vastu võtma, soovitavad kodanikel pöörduda pigem politseisse. Aaviku sõnul toovad inimesed ise esemeid või helistavad ja teavitavad ripakile jäetud asjadest. Samuti võib mõne eseme ise hoole alla võtta ka politsei, kui on näha, et see on valveta või lukustamata juba pikemat aega ühe ja sama koha peal.

Enim kaotatakse jalgrattaid

Kui vaadelda leidude registrit, on suurim leiuartikkel just rattad. Aaviku sõnul inimesed unustavad rattaid ja pärast ei hoolita enam nende saatusest. „Paistab, et rahval raha ikka jätkub, kui sellisest asjast ei huvituta,” osutab Aavik pealtnäha mõnituhat krooni maksvale uhkele maastikurattale. Lisaks on toodud ka mitmeid rahakotte, võtmeid, pangakaarte jms kergesti kaduvaid asju. Aga ka riideid, muusikakeskusi, DVD-mängijaid. Näiteks viimase Õlletoobri saak oli üks pangakaart, päikeseprillid, hõbesõrmus ning kimp võtmeid. Aaviku sõnul suurenebki kaotatud asjade arv just suurürituste ajal.

Politsei otsib ise omanikke

Kui keegi on leitud asjaga politsei poole pöördunud, üritab politsei ka ise omanikku leida. Pilte ratastest levitatakse internetis, leidudest teavitatakse kohalikus raadios. Kui rahakotis on näiteks isiku nimega dokumente, püütakse inimene üles leida. Samuti on õnneliku juhuse abil helistatud kaotatud mobiilidelt. „Proovime, et kui PIN-kood mobiilil on algne, siis saame selle tööle ja helistame. Viimati saime ühe telefoni pealt omaniku sõbranna kätte ja asi lahenes,” kirjeldab Aavik töövõtteid.
Üldjuhul tulevad omanikud oma asju otsima kiiresti. Omanikuseisus tuvastatakse eseme kirjeldamise või siis tunnistajate ütluste teel. Politseil lasub kohustus hoida esemeid kaks aastat ja seejärel anda üle linnavalitsusele, kes vaatab ise, mida nendega peale hakata.
Kui tavaliselt on näiteks rahakottidest sularaha juba „leiutasuna” ära võetud, siis rattad ja telefonid on üldjuhul terved. Politseinikud peavad saarlasi ausateks. „Hiljuti kaotas keegi ära oma mobiiltelefoni ja leidis selle meie juurest üles. Selle peale ütles leidja, et sellist ausust kohtab ainult Saaremaal,” rääkis Aavik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 214 korda, sh täna 1)