Riigikontroll: tööinspektsioon on liiga leebe

Riigi tegevust ohutu töökeskkonna tagamisel aasta alguses auditeerinud Riigikontroll toob Saaremaa tööinspektsiooni kohta näiteid, mis viitavad selle asutuse põhjendamatule leebusele seaduserikkujatega ümberkäimisel.

Saaremaa tööinspektsioon on kontrollinud viimase viie aasta jooksul ühte neljandikku maakonna ettevõtetest, mis on vähem kui ette nähtud.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus, mis on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Auditeerimisel aga selgus, et ca 30% juhtudel ei olnud ettevõtjad teatanud, kas nad täitsid ettekirjutuse või mitte.

Mõningatel juhtudel täideti vaid osa puudustest, ilma, et inspektorid oleks täitmata nõuete osas vastust nõudnud. Oli ka juhtumeid, kus tööandja teatas nõuete täitmisest, kuid hilisema kohapealse kontrollimise käigus selgus, et need on täitmata.

Mõnel juhul luges tööinspektsiooni järelkontroll ettekirjutuse nõuded täidetuks, kuid hiljem toimusid sama tööandja juures mitmed tööõnnetused. Neid õnnetusi uurides selgusid samad puudused, mis varem ning seega polnud olukord võrreldes esimese kontrolliga muutunud.
Kui praegu loetakse ettekirjutused täidetuks vaid ettevõtete kirjalike vastuste alusel, siis Riigikontroll ei pea seda õigeks ning soovitab suurendada järelkontrolli, mille arv on oluliselt langenud. Kui varasemal ajal tegid tööinspektsioonid ettekirjutuste täitmise üle järelkontrolli kohapeal 60% juhtudest, siis 2006. aastal tehti seda vaid 12% ulatuses.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 20 000 krooni. 2006. aastal tehti Saaremaal 100 ettekirjutust, millest sunnirahaga olid seotud kaks, kusjuures välja ei nõutud sunniraha kordagi. Riigikontroll tõdeb, et kahjuks ei kasuta tööinspektorid piisavalt õigust hoiatada tööandjat sunnirahaga, kuigi see aitaks tagada ettekirjutuse tähtajaks täitmist. Sunniraha on tõhus vahend ettekirjutuste täitmise tagamiseks, kuna üle 90% sunnirahaga ettekirjutustest täidetakse.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise, tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamise eest võib isikuid karistada ka rahatrahviga, kuid tööinspektorid kasutavad seda võimalust harva, kuna nende selgitusel on trahvinõude esitamine aeganõudev protsess.

Kehtivale korra kohaselt peab tööandja uurima tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi ning koostama raporti 10 päeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Audit näitas aga, et mõnel juhul ei esita tööandjad inspektsioonile raportit õigeaegselt. Näiteks Saaremaa inspektsioonile on üks tööandja jätnud kaheksast kergest tööõnnetusest seitsmel korral raporti tähtajaks esitamata. Trahvi tööandjale selle eest polnud kordagi tehtud, kuna Saaremaa tööinspektsiooni juhataja kohusetäitja selgituste järgi selgus külaskäigul ettevõttesse, et raport oli koostamisel ning tööandja põhjendas viivitamist sellega, et ta uurib toimunut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)