Parkimine politsei vaatenurgast (1)

Parkimine politsei vaatenurgast

 

Nädalavahetusel maakonnas toimunud suur-üritust Õlletoober 2007 külastas erinevail hinnanguil ca 10 000 inimest. Paljud nendest külastasid läbisõidul ka Kuressaare linna, mistõttu olid nädalavahetusel Kuressaare kesklinna liiklusvood veelgi intensiivsemad. Sõidukite rohkuse tõttu pidi politseijaoskond tavapärasest rohkem tegelema ka kesklinnas valesti pargitud sõidukitega.

Linnas parkimiskorda rikkuvad sõidukid ei ole ainult suurüritustega kaasnev nähtus. Valesti parkimise all pean silmas just parkimist aladel, kus see on keelatud, ning viisi, kuidas pargitakse: alatihti kõnniteest kaugemal kui 0,2 meetrit, kõnnitee suhtes diagonaalis ning lisaks ka puudega inimese sõiduki kohale.

Politseijaoskond tunnistab, et politsei ei ole suutnud kaugeltki kõiki valestipargitud sõidukite teateid lahendada. Kesklinnas valesti parkimine on nõndanimetatud „kuumadel kellaaegadel” kujunenud massiliseks rikkumiseks ning on politseile suvisel tihedal tööperioodil suureks koormuseks.

Politsei saab väärteomenetlust rakendada vaid nende parkimiskorra rikkumiste osas, mille puhul on teada õigusrikkumise toimepannud isik ehk sõiduki juht. Et välja selgitada sõidukit valesti parkinud juht, tuleb patrullil jääda sõiduki juurde ootele.

Teades, et üldjuhul püütakse hoiduda valesti parkimisega kaasnevast vastutusest, kujuneb sõidukijuhi ootamine omamoodi kassi ja hiire mänguks. Ootamisele kuluvad minutid aga raskendavad teiste väljakutsete operatiivset teenindamist. Sellele vaatamata jätkavad politseipatrullid nende rikkumiste vormistamist, kus valesti parkinud sõiduki roolist tabatakse juht.

Mis iseloomustab parkimiskorra rikkujaid? Muidugi hakkavad silma nii Läti, Soome kui Rootsi kodanike sõidukid, kuid mitte ainult. Suure osa moodustavad siiski saarlaste endi sõidukid. Enamik rikkujatest on korraks (mis kestab kuni tunni) peatujad, et linnakeskuse äridest midagi osta.

Palju on neid, kes väidavad, et siin juba pargivad teised sõidukid, miks mina siis ei või. Näiteks maavalitsuseesisele Lossi tänava poolt tulevad parkijad väidavad, et ei näinud parkimist keelavat märki – selliseid probleemseid märke on mitmeid. Välismaalased teevad (tundub, et kohati juba õpitult) teadmatusest lihtsalt suuri silmi ja küsivad kohe, et kus saab parkida.

Küsimus politseipatrullile „kus saab parkida” osutabki võib-olla valupunktile. Ju siis ei ole info parkimisvõimalustest piisavalt hästi sõidukiroolist märgatav. Asjaolu tõttu, et autosid soetatakse üha juurde, võiks väita, et linnas ei ole enam piisavalt parkimiskohti.

Pigem algab probleem siiski maakonna elanike endi ja külaliste seadusekuulekusest, samuti parkimisaladele viitavate märkide olemasolust ning nende nähtavusest sõidukiroolist.

Lisaks on linnal kasutamata üks meede, millega saab mõjutada just neid rikkujaid, kes pole väga seadusekuulekad. Kohaliku omavalituse korralduse seaduse järgi on linnavolikogu ainupädevuses linnavara (teede, tänavate) valitsemise korra kehtestamine.

Seni ei ole linn seda õigust parkimiskorralduse kehtestamisel täies mahus ellu viinud, jättes kasutamata liiklusseadusest tuleneva võimaluse sõidukite sundteisaldamiseks.

Suusõnaliselt on linnavalitsusega sel teemal juba varem juttu olnud, kuid nüüd (sel nädalal) esitas politseijaoskond linnavalitsusele ettepaneku, tuginedes liiklusseadusele, täiendada juba olemasolevat parkimiskorralduse regulatsiooni sättega, mis Tallinna, Tartu ja Pärnu linna eeskujul võimaldaks parkimiskorda rikkuvate sõidukite sundteisaldamine valvega hoiukohta.

Tean paari kodusaarlasest tuttavat, kes Tallinnas ja Pärnus liigeldes jälgivad vägagi hoolikalt parkimiskorraldusele osutavaid liiklusmärke. Miks mitte siis Kuressaares samuti käituda?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)