Kahe maailma tugev vastasseis

Kahe maailma tugev vastasseis

 

Nüüd, kui maailm meenutab kohati väikest küla ning globaliseerumisprotsessid on hoogu võtnud, tundub siiski, et see maailm oleks justkui kaheks pooleks jagunenud.

Ühelt poolt kristlus eesotsas meie künkalt vaadatuna kõige õigemat valitsemisvormi populariseeriva USA ja 20. sajandi sõdade tallermaa Euroopaga, teiselt poolt otsese liiderriigita islamimaailm ja kõik ülejäänud riigid, mis on vastasseisuks tugevale Lääne domineerimisele.

Kui otsida internetist märksõnaga “moslem” ja “islam” seotud uudiseid, jõuab selliste teadeteni: “Lennukis palvetanud moslemid tõsteti maha”, “Kanada: kividega surnuks loopimine on keelatud”, “Muhammed on Inglismaal populaarsuselt teine nimi”, “Austraalia imaam õigustab vägistamist”, “Briti moslemivõmm keeldus kätlemast ülemust”, “Hollandis keelatakse naiste näokatted”, “Austria moslemid lipule au ei anna”, “Tütre ümberlõiganud moslem Rootsis vangi”, “Taani ajaleht palus moslemitelt vabandust”, “Paavst solvas moslemeid”, “Prantsusmaal protestisid moslemid pearätikukeelu vastu” jne.

Ekslikult arvatakse, et sisseränne ja kultuuride kokkupõrkega seonduvad küsimused on probleemiks ainult sellistele riikidele nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, kus viimastel andmetel on esimeses ligi 5 miljonit islamiusulist ehk ligi 8,2% ja Saksamaal 3,7 miljonit ehk 4,5% elanikkonnast.

Need on Euroopa suurimad islamiusuliste kogukonnad. Hoolimata sellest, et teistes riikides on islamiusuliste kogukonnad tunduvalt väiksemad, ei saa ka ülejäänud riikides mööda vaadata probleemidest, mis tekivad kahe kultuurisüsteemi ja islami ning kristluse väärtushinnangute kokkupuutekohas.

Moslemid mõjutavad Euroopat palju

Crisis Groupi rapordi kohaselt, mis puudutab Saksamaa moslemitest rahvusvähemusi, sõlmisid 1961. aastal paljud Saksa ettevõtted lepingud türklastega nö “renditöö” asjus. Pärast Teist maailmasõda oli Saksamaa majandus tugevas depressioonis ja oli vaja lisatööjõudu, et riiki taas üles ehitada.

Lisatööjõuna saabunud türklased aga kodunesid ja jäid Saksamaale paikseks, hiljem tulid neile järele ka lähikonda kuuluvad inimesed. Nüüdseks on türklaste osakaal Saksamaa rahvastikust kasvanud mõne kümnendiga 6 800 inimeselt 2,6 miljoni suuruseks. Saksamaa rahvusvähemuse türklaste iive on positiivne ja ilmselt kasvab rahvaarv lähiaastatel veelgi.

Seni on suure sisserändega riigid jätnud immigrantide küsimused vähese tähelepanu alla. Tulevad ise, kohanevad ise, hakkama saavad ka ise. Sisserännanutel kodakondsust pole, tööd pole, kohalikku keelt ka ei osata. See-eest on sisserännanutel suur arv järeltulijaid, keda on vaja võõras riigis üleval pidada.

Viimase aja sündmused (Taani karikatuuriskandaal, Prantsusmaa rahutused) ja Euroopa moslemite osakaalu pidev suurenemine, on pannud suurriikide poliitikuid ja valitsusi tegutsema. Saksamaa on teinud mitmeid reforme, mis on kergendatud Saksa kodakondsuse saamist. Prantsusmaa rahutused tuletavad poliitikutele meelde, et sisserändajate integreerimine on vananeva Euroopa üks suurimatest probleemidest.

Euroopa moslemitest rahvusvähemuste olukord

Jah, enamjaolt on Euroopasse sisserännanud islamiusulised ja nende heaolu pole kiita “põliste eurooplastega” võrreldes. Euroopa suurriikide islamiusulised rahvusvähemused vaevlevad majanduslike probleemidega ja kahjuks mitte ainult nendega.

Tihtipeale ei osata riigikeelt isegi kümneid aastaid võõral maal elanuna. See on täiesti põhjendatud – sisserännanud elavad suletud kogukondades ja see omakorda raskendab keele omandamist ja selle süvaõpinguid.

Riigikeele oskamatus ja seeläbi integreerimatus riiki annab aga tugeva tagasilöögi sisserännanute sotsiaalmajanduslikule heaolule. Suurel osal Euroopasse sisserännanud moslemitest pole kodakondsust ja selle saamine tundub vähetõenäoline keele oskamatuse ja kultuuri mittetundmise tõttu. See on nagu suletud ring.

Mida tähendab aga moslemite kiiresti kasvav populatsioon eurooplastele?
Paljud kindlasti mõistavad, et tänapäeva islami ja kristluse kultuuri probleemid ei tulene religioossete veendumiste ja tõekspidamiste lahknevusest, vaid eelkõige majanduslikest, sotsiaalsetest ja ajaloolistest tingimustest. Euroopas elatakse majanduslikult paremini, see on fakt.

Paljudes islamiriikides on aga majanduslik heaolu olematu. See sunnib inimesi rändama. Rändama esialgu paremana tunduvana elu poole.
Kristlus peaks olema salliv. Kristlane peaks olema tolerantne. Euroopa peaks olema multikultuurne. Eurooplane peaks olema poliitiliselt korrektne. Kas eurooplaste poliitiline korrektsus ja negatiivsena püsiv iive ei ohusta Euroopa allajäämist islamimaailmale?

Või on moslemid suutelised integreeruma Euroopasse ja sellisel juhul tekib hoopiski uus euroislami vorm, millesse on omavahel põimitud läänelik elustiil ja islamistlikud kombed ning traditsioonid?

Mõned teoreetikud väidavad, et Euroopa võib muutuda islamistlikuks. Mõned oletavad aga, et kultuuride kokkupõrke ja nende segunemise tulemuseks tekib euroopanäoline islam. See omakorda tähendaks islami kohadamist euroopalikele ühiskonna-ja kultuurimudelitele. Kas see on võimalik?

Suitsiiditerror vs islamiriikide vägivaldne demokratiseerimine
Terroristid, kes lõhkavad ennast avalikus kohas, ja äärmuslikud islamistid, kes võtavad pantvangi Lääne ajakirjanikke ja sõdureid, on muutunud massimeedia igapäevaseks toiduks. Moslemid siin ja seal.

Meedia justkui püüaks uudiste kaudu kinnitada veelkord niigi läänemaailma tugevalt juurdunud eelarvamust islami suhtes.

Vaatajale-kuulajale-lugejale tehakse propagandistlikul moel selgeks, et islam on Lääne heaolumaailma vaenlane number 1. Seetõttu tunnevadki paljud eurooplased ennast ohustatuna üha suurenevast moslemite sisserändest.

Samal ajal ei suuda islamimaailm leppida liberaalse demokraatia ülemvõimuga. Mõned moslemitest arvamusliidrid on leidnud, et maailm on muutunud üliliberaalsest demokraatiavormist suureks bordelliks.
Hoolimata sellest, et kristlik Euroopa püüab kõigest väest leida lahendust sisserändajatele integreerimisküsimustele ja kohandada islamit Euroopaga, kehtib islamiriikides põhimõte: mis lubatud moslemile Euroopas, on keelatud eurooplasele islamiriigis.

Tuleb vaadata näkku tõele: Euroopa elanikkond vananeb, järjest vähem ja vähem on töötajaid, kellel tuleb üleval pidada Euroopa pensioni- ja hoolekandesüsteeme. Sellest tuleneb vajadus tööjõu järele. Siit omakorda veelgi suurem sisseränne ja mitmed ennast multikultuurseks pidava Euroopa integreerimisprobleemid.

Lääne kirglik soov luua islamiriikides väline ja sisemine kord tekitab islamimaades tugevat vastasseisu ja soodustab äärmuslike rühmituste tekkimist. Lisaks reaalsele sõjalisele võitlusele, käib võitlus ka kultuurilise identiteedi säilitamise nimel. Kes jääb peale?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)