Mustjala on Jorma T Ihalaineni jaoks maailma imeliseim paik

Mustjala on Jorma T Ihalaineni jaoks maailma imeliseim paik

 

Soomlasest talunik, ettevõtja ja õpetaja Jorma T Ihalainen avastas enda jaoks Mustjala, täpsemalt Koolikopli talu Vanakubja külas üheksa aastat tagasi.

Nüüdseks on Soomeski ettevõtjana tegutsenud agar härrasmees ära õppinud eesti keele, leidnud õpetajana töökoha Kuressaare Ametikoolis ja peab Mustjala mail talu, kus võõrustab Saaremaa külalisi ning kasvatab hobuseid.

„See on meie valla soomlane Jorma T Ihalainen, kes kavatseb Saaremaa sadamas toitlustusasutuse avada. Vallavalitsusel ei saa midagi selle vastu olla, kahe käega toetame,“ tutvustas ja hindas Ihalaineni ettevõtmist tänavuse hooaja esimese ristluslaeva vastuvõtmisel Ninasel vallavanem Kalle Kolter.

Vallajuht viis jutu tööka soomlase teistegi ettevõtmiste juurde, tekitades nii ajakirjanikuski mitmekülgse mehe vastu huvi. Mis siin enam mõelda, kohe Jormaga kaupa tegema.

„Me avame selle toitlustuskoha ära. Praegu on küll väga kiire. Helistan, tule Koolikoplile, räägime siis pikemalt,“ oli Jorma T Ihalainen kohtumisega nõus.

Kohtumist ei tulnud kaua oodata. Juulikuu hakul avas Ninasel jahiturismihooaja Soome jaht kapten Arto Pinomaa juhtimisel. Oh üllatus-üllatus! Külalised kutsusid saarlasedki väikesele mereretkele, lehemees kaasa arvatud. Esmakordselt avanes jahi pardal viibinutele vapustav vaatepilt merelt Panga pangale ja Saaremaa sadamale.

Jorma T Ihalainen sai Küdema lahes mereristsed paar aastat tagasi
Jahi pardal ta sellest seltskonnale pajataski.

„Mind kutsuti paadiga merele. Tuult väga palju ei olnud. Olime paadis kolmekesi. Tüürimees tahtis pildistades head kaadrit, unustas rooli ja läks ise liiga paadi serva peale ning paari sekundiga olime kõik vette kukkunud.

Õnneks olid meil päästevestid seljas ja vesi oli soe. Keerasime paadi õigesse asendisse. Ämbergi jäi paati alles. Tegime sellega sõiduriista veest tühjaks. Ka mootori saime käima ja sõitsimegi edasi.

Tahtsime jõuda väikese saare peale, kus suvel lambaid karjatati. Riided olid kõigil märjad, aga jonni me ei jätnud. Jõudsime õnnelikult saarele, kuigi lambaid ega ennast me pildistada ei saanud, sest digikaamerad ja mobiiltelefonid jäid mere põhja, need on seal praegugi,“ jutustas õnnelikust õnnetusest nüüdne saarlane.

Saaremaad külastades tekkis mõte talu soetamisest

Soomes oma tegevuse ettevõtluses lõpetanud, tuli Jorma T Ihalainen Eestisse maad kuulama. Saarel kasvanud ja koolis käinud, köitsid saared soomlast Eestiski.

„Juhuslikult leidsin koha, mis mulle kohe esimesest hetkest meeldima hakkas. Mustjala Käsitöösahvrit külastades küsisin, kas siinkandis on mõni talu müügis. Sealt sain teada, et vald müüb ühe talu. Läksime vaatama. Kui jõudsin hoovi peale, siis nägin kohe – see on minu koht. Sellel paigal on positiivne aura. Nüüd olen kaheksa aastat remonti teinud. Juurde ehitasin hobusetalli ja suitsusauna,“ andis Jorma senitehtust väikese ülevaate.
Hobustega hakkas talunik rassima kolm aastat tagasi.

„Mulle helistas üks tuttav Soomest ja pakkus kümneaastast mära. Sellest sai kõik alguse. Nüüd on Koolikopli tallis kaheksa hobust. Ma olen neid juurde ostnud, aga oma talli varssasid on juba kolm. Kõige vanem on üheksakuune, keskmine on neljanädalane ja noorim on kahenädalane,“ teavitas peremees.

Kolm hobust on Koolikopli talu peremehel külalistele ratsutamiseks välja pakkuda. Rajad on sõitjate tarvis olemas ja soovijaist puudust pole.

Talvesööda varumist oma hoolealustele peab Jorma väga tähtsaks. Külast traktori ja muu heinavarumiseks vajamineva saamisega oli raskusi.

Möödunud aastal tõi ta Soomest kasutuses olnud traktori ja nüüd saab ta teistest sõltumata ka heinatööd teha.

Selle aasta sügiseks tahab peremees talu nii korda sättida, et põhilised ehitustööd oleksid tehtud, kuigi talus ju arendustegevuseks ruumi jagub.

Üksnes talupidamisest ei piisa

„Talvel peab ka midagi tegema. Kolmandat aastat olen ametikoolis hotelli- ja restoraniteeninduse õpetaja. Soomes olen sel alal instituudi lõpetanud ja töötanud nii restorani kui ka hotelli juhatajana,“ rääkis nii teoreetilise kui praktilise kogemusega spetsialist.

Jorma T Ihalainen kiitis Kuressaare Ametikooli, kus kõik vajalikud tingimused õpitööks olemas. Kolleegidest rääkis ainult kiitvalt.

„Kuressaare Ametikoolil on väga hea maine. Mandri-Eestistki on meie koolis ja just meie erialal palju õpilasi,“ hindas õpetaja oma õppeasutust.

Ka Mustjala inimesed on Soomest tulnud mehe omaks võtnud. „Mind on siin hästi vastu võetud. Ise olen kohalike töömeestega koos remonti teinud.

Heinatööd teeme samuti ühiselt. Nad on kõik väga abivalmis. Mõned naabrid ütlevad, et ma ei olegi nagu soomlane, peavad juba päris Mustjala inimeseks,“ arutles soomlasest Mustjala mees.

Nüüdseks on see päris Mustjala mees Saaremaa sadamas avanud toitlustuskoha Saare Sandwich. Praegu käiakse sadamat rohkem maad mööda uudistamas.

„30–40 autot käib päevas. Inimesed vaatavad kaunist Tagaranna kaluriküla ja tulevad ka siia. Mõtlesime, et peame neile midagi pakkuma. Tuligi müügikoha idee. Asi läks kiiresti käima. Kolm nädalat 20 tundi ööpäevas ehitasime ja nüüd on valmis. Pakume siin karastusjooke, kohvi ja suupisteid. Inimesed saavad väljas istuda ja nautida merevaadet ning meie maitsvaid sändvitše. Kõik eestlased ei tea veel, mis see sändvitš on.

Selgitan siis, et see on kihiline võileib. Soomes on see olnud trendikas toode juba mitu aastat. Kunagi olen seda toodet restoranis arendanud. Tagasiside klientidelt on väga hea.

Meie soovime, et siia tuleks teisigi ettevõtjaid. Keegi võiks tegeleda näiteks paadilaenutusega,“ vihjas Jorma sellele, mida veel võiks teha.

Jorma T Ihalainen näeb turismil Eesti saartel tulevikku. „Ma tahan selle arenguga kaasas käia ja ise midagi ära teha. Koostööpartneri Juha Kivisega oleme pakkunud tema juures külalistele õhtusööki, mille nimi on „Suvila mere ääres“. Seda teeme koostöös reisifirmaga,“ rääkis Jorma.
Oma talus on ta võõrustanud peamiselt soomlasi, ka rootslasi, taanlasi, prantslasi ja eestlasigi.

Soome järele Jorma väga ei igatse. Koolikopli tallu on ta oma hinge pannud. Siin on nii palju tehtud. Vanakubja külas saab Jorma taluperemehena võõrustada kaasmaalasi ja öelda: Eestis on palju võimalusi ettevõtluse arendamiseks, ise pead mees olema, et osata neid kasutada.

Võib-olla sai Jorma tahtejõu elus midagi toredat korda saata juba esimese klassi koolipoisina, kui elas Helsingi lähedal saarel. „Käisin sealt paadiga koolis. Igal hommikul tõmbas isa paadimootori käima, mul endal selleks jõudu nappis ja sõitsin pool kilomeetrit mandrile. Sadamast jalutasin pool kilomeetrit bussi peale. Nii olingi ma väike saarlane,“ meenutas Jorma oma lapsepõlve.

Koolikoplil on iga asi paigas. Kõik on nagu saaremaine, ei hakkagi midagi soomepärast silma.

Nüüdse peremehe hinnangu järgi oli talus kunagi vägev elamine. Õunapuid oli palju. Vana sauna asemele on uus talunik rajanud omapärase paekivist seintega suvise istumiskoha.

Suitsusaun tehti aga vanast aidast, milles ka üks suvine magamistuba. Hoovis köidab pilku „paksust“ puust välja saetud miniatuurne pukktuulik. Peremees on uhke oma väikese ürdiaia üle. Sealt saab ta kõike küll püreesuppide ja muu jaoks. Aukohal kasvavad põlispuud: pärnad, vahtrad ja teised liigid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 197 korda, sh täna 1)