Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Neh, nüid oogid vihm kogus aeg platsis, oo teda taris vai äi ole. Äi, jo möne koha peel oo muidud vaja, a teise koha peel, kus maa madalam oo, liutab jälle keik ee.

Ning senne va ilmaga oo naagut oo – Kanal kaks lubab päigest, a Eesti televisjoon pakub nädalivaheduseks ainuld vihma. A seda, mes naad kaarti peel mailma suuremade linnade kohte reekivad, seda ma usu küll, senne pärast, et mool oo ühna ükstakeik, mes moodi seel temberatuur oo, sest äga ma niikutnii Pariisi äga Paktadi p`lehe.

Nenda, et mei sooga olem keskpege mütud metruloogija jaama ning peeme targad olema ning nende vahe peeld oma ilma ise ennusta oskama.
A mool oo sii oma möte ka. Sest, vaada – ma jühtusi ühe peeva Peevalehtest lugema nende va süsiape kaaside kohta, mikega keik riigid mede taevaaluse täis pasandavad. Ning sii oo normid ka ee toodud, kui palju kinnegil oo lubat öhku riustada. Ning nee riigid, kis senna va Kiootu vai mes kuramuse linn see oli, mille järgi söune kokku leppimine tehti, oma kaasist normi juures äi muista oida, nee ostvad teiste keest puhast öhku juure.

A sii ma ühna ehmadasi, kui ma lugesi, et Eesti riik oo nöukse kauplemise eest saand kahe aasta jooksul 2,7 miljardid krooni puhast kasu. Ning preegune valitsus oo seeld tividendist välje vötnd 500 miljuni krooni jägu, et senne va tulumaksu alandamise järgi tulnd auku lappida.

Vaada, medel oo sii Iiumaal ja Saaremaal jo puhast öhku küll – kas mei äi vöiks seda ka kudad moodi riigile müima akada. Sest, vaada – Parts oo öla jälle keereks vidand ning mede praamipilleditele varsti sedamodi inda juure kerind, et kui preet maksab rekka üle vidamine Iiumaa virma jäuks – kui sool muidud S- kaard oo – 330 krooni, siiss varsti oo see nummer üle 2000. Naad üppavad sennega küll, et inimese pillet kaub ee, a mes see kautada oo – pintsunär maksab jo suvekuus ainuld

20 krooni ning see pole isegid meitesuguste jäuks änam mingid summa. Ning mool oo nüid ka ettepaneg: nii kut valitsuse mihed Kuivastu vöi Eltermaale jöudvad, nenda oo meite kohalikud kriin-piisi poisid vastas ning rehendus köib sedamodi, ma vetsi oma järgi aja peald, et ma inga rahulikus olegus, kui vanamori ka kodu äi ole umbes 14 korda menuutis.

Oma kopsumahtu ma´p tea, a jo see keskeld läbi 3000 kuupsendimeetri juures oo. See teeb siiss ümber pannes 3 liiterd. Kui mei paneme liitri innaks 1 kroon ilma käibe maksuta, sest ta köib ise, siiss saame 42 krooni menuut, mes tundis teeb 2520 krooni.

Ning kui ta oo sii peeva ee klodind, ähk ütleme siiss 8 tundi, siiss oo Iiumaa omavalitsustel öhta üle 20 000 krooni ee jägada. Ning kui arvesta, et nöukseid köijaid oo rohkem, kinnest mitte midad kasu äi ole, siiss olem mei oma puhta öhu oskand easte maha müie. Ja senne moodig toteerim mei ise jüba oma autude üle vidamist.

A äga nöukest asje p`lase kiskid sündi mette ning ee sa ka väga tösiseld moo jüttu veta. See oo rohkem tehelepanu juhtimise jäuks, kui peenimas keeles öölda.

A töde oo see, et ilm oo ning jeebkid sitaks ning praamipilledi indadega keerdakse mede oma apnik nenda kinni, et kui kiskid peeb maksma, siiss olme need mei.

A ma mötle sedamodi, et kui valitsuse asjameestel oo suur tahtmine saarde peel elu ee löpeda, siiss öölgu sedamodi ka otse välje ning las siiss regiunaalminister akab sennega tegelema – taal pole jo niikutnii midad tehje. Et kis leheb kohe kabeliaida, kidast aitab veel Talinas vehe natust aega ee tarvita, kis jeeb saare peele lambuid kasvadama, et sui oleks suurdel ärradel kadagade vahel midad varda otsa pista.

Ning see, et ma sii kerjuda ja eeld tee, äi tehenda jo mette midad. Äi tehenda see ka, et meitel kolm saadigud Riigikogus nuppust vajudavad, senne pärast et keik otsust tehtaks ennem Tönismääl valmis ning kui sa oledkid senne partei liige, siiss pole sool muud röömu, kui sedamodi kätt tösta, kut peeminister ees näidab.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)