Sõidame, aga hoolides!

Kui ma hommikuti autoga tööle või õhtul töölt koju sõidan, kirun keset teed väntavaid jalgrattureid. „No kus te sõidate?“ küsin ratturitelt läbi autoklaasi.

Mõnikord ise jalgratta selga istudes ei saa aga läbi autojuhtide siunamiseta. „Kuhu sul kiire on?“, „Oli vaja läbi veeloigu sõita?“ Sellised ja paljud teised repliigid tulevad üle mu huulte kaherattalisel sõiduvahendil liigeldes.

Olles ise nii autojuht kui rattur, tekib tihtipeale dilemma – kes peaks tänavatel ja maanteedel niiöelda kuningas olema? Kas jalgratturid kui kaitsetumad liiklejad peaksid heitlikult tagaplaanile hoidma või julgemalt oma õigusi nõudma? Või peaksid autojuhid, kel metallist kaitsekiht ümber, iga hinna eest võimu näitama?

Tihti räägitakse Eesti pea olematust liikluskultuurist. Olukorrast, kus kaasliiklejaid arvestamata hooletuid möödasõite ja manöövreid sooritatakse. Kiire mõttevälgatus: „Ah, mis see jalgrattur seal kurvis koperdab, sõidan mööda,“ võib viia pöördumatute tagajärgedeni. Kihutatakse, selle asemel, et oodata ja rahulikult mööduda.

Mõnikord meeldib mulle rattaga sõites üle lugeda, kui paljud autojuhid minust mööda sõites oma sõidurajale naasmisest suunatulega märku annavad. Lihtsalt huvi pärast. Teine kord üritan meetrites või sentimeetrites arvestada, kui lähedalt auto minust seekord möödus. Kas oli viisakas juht ja jättis vajaliku poolemeetrise vahe või oli napp kolmandik sellest?

Autoroolis olles üritan iga jalgratturit vaadata kui iseennast. Mõtlen, kuidas mulle meeldiks, et minust mööda sõidetakse. Ka autojuhipoolne suunatule üles-alla liigutamine võib hetkeks tuju heaks muuta. See näitab, et autojuht hoolib ratturist kui kaasliiklejast.

Ja just hoolimist oleks meie tänavatele ja maanteedele rohkem vaja. Siis ei peaks pärast rattasõitu kergendatult hingama, et tervelt koju jõuti. Või autojuhina iga järgmist ratturit nähes raevu sattuma ja kartma, millise ootamatu liigutusega too hakkama võib saada.

Issanda loomaaed on rikkalik ja koos mahuvad liiklema nii kahe- kui neljarattalised sõidukid, jalakäijatest rääkimata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 8 korda, sh täna 1)