Pensionisüsteem peab edasi arenema

Pensionisüsteem peab edasi arenema

 

1. juulist suurenesid kõik vanaduspensionid 250 krooni, sest Riigikogu otsusega kasvas 1. juulist riikliku pensioni baasosa 250 krooni võrra. Kui enne oli 44aastase staažiga inimese vanaduspensioni suuruseks 3519 krooni, siis alates 1. juulist on see 3769 krooni. Rahvapensioni määr kasvas 150 krooni, 1423 kroonilt 1573 kroonini.

Eakate elatustase pole kiita

Samuti tõusid 1. juulist töövõimetuspension ning toitjakaotuspension. Töövõimetuspension kasvas vastavalt töövõimekaotusele. Näiteks kui inimene on kaotanud 100% töövõimest, tõusis tema pension 250 krooni, 80%-lise töövõimekaotuse korral tõusis pension 200 krooni ja 60%-lise korral 150 krooni.

Ka toitjakaotuspensionid tõusid – näiteks kolme ja enama pereliikme toitjakaotuspensionile lisandus 250 krooni. Pensionitõusule kulub tänavu umbes 515 miljonit krooni, järgmisel aastal juba üle ühe miljardi. Riigieelarves on kõikidele pensionidele sel aastal ette nähtud 14,7 miljardit krooni.

Alates 2002. aasta 1. aprillist indekseeritakse igal aastal riiklikke pensione. Kord aastas korrutatakse kõik riiklikud pensionid (lisaks vanaduspensionile ka rahvapension, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) läbi indeksiga, mis sõltub hindade ja palkade muutusest ja laekunud sotsiaalmaksust.

Viimastel aastatel on pensione tõstetud ühekordselt. Kuid pensionitõus ei tohi sõltuda ühekordsetest poliitilistest otsustest. Pensionide kasv peab arvestama Eesti arengut ja sõltuma sellest, mis pensioni suurust ka tegelikult mõjutab (kui palju inimesi tööl käib, kui palju nad palka saavad ja kui suur on inflatsioon), mitte aga poliitilisest suvast.

Kuigi pensionid tasapisi suurenevad, tuleb siiski tõele näkku vaadata – majanduskasvust jääb riikliku pensioniseaduse alusel arvestatav pension tublisti maha. Seetõttu pole paljude pensionäride elatustase kiita. Tuleb üle vaadata pensionide indekseerimise valem ja panna see rohkem sõltuma sotsiaalmaksust.

Kümme aastat tagasi alguse saanud pensionireformi käigus leiti, et on vale, kui pensioni suurus sõltub vaid tööl oldud ajast, mitte sotsiaalmaksu suurusest. Seetõttu arvestatakse pensioni alates 1999. aastast isiku pealt makstud sotsiaalmaksu põhjal. Arvan, et on aeg see otsus uuesti üle vaadata ja ümber hinnata. Uutes otsustes lähtume põhimõttest, et kuna riiklik pension on solidaarsuspõhimõtetele tuginev sotsiaalkindlustushüvitis, peab pensioni üheks osaks olema kõigile võrdse suurusega baasosa.

Pensionireformi arendades tuleb kindlasti silmas pidada meie demograafilist olukorda, kus ühe pensionäri kohta on 1,7 töötajat. Et keskmine pension oleks võrdne keskmise palgaga, peaks iga pensionäri kohta olema viis töötajat. Nii palju töötajaid pole meil aga kuskilt võtta. Seega peame olemasolevaid võimalusi hästi targalt kasutama.

Teotahtelised eakad rikastavad ühiskonda

Olulisim on siiski see, et nii meie eakad kui ka praegused töötajad saaksid tulevikku vaadata teadmisega, et vanaduspäevil ootab neid kindel ja erakondade suvast sõltumatu sissetulek. Tuleb tagada stabiilne ja jätkuv pensionide kasv, kusjuures arvestama peab ka võimaliku majanduskasvu pidurdumisega.

Pensionide kujundamise süsteem peab olema pidev ja selge ning just seetõttu taaskäivitasime valitsuskomisjoni, mille ülesanne on teha muutusi sotsiaalkindlustuse süsteemis. Komisjon töötab hiljemalt selle aasta lõpuks välja ettepanekud, kuidas pensionisüsteemi edasi arendada. Ettepanekud on kavas rakendada 1. aprillil 2008.

Me ei tohi unustada, et pension ei ole annetus, vaid auga väljateenitud tasu. Pensioniküsimustega sama oluline on meie eakate täisväärtuslik elu. Saksa vanasõna ütleb, et vanad puud kannavad sageli kõige maitsvamaid vilju. Olen oma ametiaja jooksul jõudnud kohtuda mitmete aktiivsete pensionäridega ning näinud, kui vilgas ja mitmekesine on nende elu.

Reipad ja teotahtelised eakad rikastavad meie ühiskonda.
Loodan, et kasvanud pensionid ja eelseisvad muudatused nende arvestuses avardavad Eesti eakate võimalusi tunda elust rõõmu ja aidata kaasa Eesti arengule.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)