Naabrivalve aitab kodupaika turvalisemaks muuta

Viimasel ajal on ajakirjanduses olnud juttu sellest, et aktiivsed linnakodanikud tahavad ka Kuressaarde naabrivalve sektorit luua, mis oleks esimene omataoline Saare maakonnas. MTÜ Eesti Naabrivalve peakontor asub Tallinnas, lisaks Tallinna linnale on aga projektijuhid tegutsemas veel 8 maakonnas. Mis on naabrivalve ning mida peaks ühingu loomiseks tegema, uurisime MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhilt Tiina Ristmäelt.

 Mis on naabrivalve?

Naabrivalve liikumine sai alguse Ameerikas ja seda juba aastakümneid tagasi. Tänases Eestis on naabrivalve eelkõige elanikke ühendav tegevus, et vähendada piirkonnas anonüümsust ja olla abiks oma naabritele. Kuigi naabrivalve liikumine seondub eelkõige kuritegevuse ennetusega, siis tegelikult on tegevuse eesmärgiks tegeleda turvalisuse ja heakorraga ka laiemas mõistes.

„Eesti naabrivalve mudelil on ka väike eripära,“ selgitab Tiina Ristmäe. „Naabrivalvega alustamisel kogutakse kokku naabrite andmed (kes soovivad naabrivalvega liituda), andmetest vormistatakse tabel, kus on märgitud ka politsei, kohaliku omavalitsuse ja teiste sidusorganisatsioonide kontaktandmed. Nii on igal naabrivalve liikmel võimalik naabriga vajalikul hetkel ühendust võtta, samuti on käepärast erinevad korrakaitse kontaktnumbrid. Naabrivalve tegevuse võib kokku võtta märksõnadega – kui märkad, siis reageeri, eelnimetatud kontaktid annavad meie liikmetele võimaluse reageerida kiirelt ja adekvaatselt.“

Et teada saada, kas naabrivalve toimimine ka tegelikult kodukohas elamise turvalisemaks muudab, viis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond 2006. aasta lõpus läbi naabrivalve liikmete rahulolu uuringu ning ligi 70% olid arvamusel, et peale naabrivalvega liitumist on nende kodukoht muutunud turvalisemaks ja ohutumaks. Selgus, et naabrivalve on tõhus meetod ka kuritegude ärahoidmisel. Tiina Ristmäe toob näite kortermajast, kus elanik märkas naaberkorteri irvakil ust. Asi tundus kahtlane ja elanik võttis oma naabriga ühendust – selgus, et kedagi kodus ei ole. Uks oli lahti muugitud ja korterivaras ei olnud jõudnud õnneks veel oma „tööga” alustada. „Aga mõelgem, kas meil on vajalikul hetkel olemas naabri kontaktandmed, et temaga ühendust saada? Ja ega üksi andmetest piisa, peab olema ka hoolivus, tahe sekkuda ja aidata,“ lisab Tiina Ristmäe.
Kuidas luua naabrivalvesektor?

Esmane soov märgata ja sekkuda peab ikkagi olema igas inimeses olemas. Kui leitakse piisavalt huvilisi, on võimalik luua ka oma küla või linnaosa naabrivalve sektor. Projekti edukaks toimimiseks on vajalik ka sujuv koostöö nii politsei kui kohaliku omavalitsusega.
Kui ollakse valmis üksteisega koostööd tehes oma kodupiirkonna turvalisust tõstma, tuleks pöörduda juba MTÜ Eesti Naabrivalve poole. Vastava blanketi saab ka nende kodulehelt www.naabrivalve.ee, valida tuleb ka moodustatava naabrivalvesektori vanem, kes liikmete nimekirjale alla kirjutab. Kui nimekiri MTÜ Eesti Naabrivalvele esitatud ja koosoleku aeg kokku lepitud, võib sinna kutsuda ka ühingu esindaja, kes tutvustab naabrivalvet ja jagab ka infomaterjali. MTÜ Eesti Naabrivalve valmistab ka ette naabrivalve sektoris kasutatavad muud materjalid ja koostöölepingu – viimase osapooled on loodav naabrivalve sektor, MTÜ Eesti Naabrivalve, kohalik politseiüksus ja kohalik omavalitsus. Jagatakse nõuandeid naabrivalvealaseks koostööks, vajadusel kaasatakse kohtumisele kohalik konstaabel ja vallavalitsuse esindaja

Seejärel edastatakse naabrivalve sektori liikmetele naabrivalves osaleja materjalid s.h üksteise kontaktandmed, naabrivalve piirkonda tähistavad tahvlid ja kleebised, kuritegude vältimise käsiraamatud ning infomaterjale nõuannetega turvalisuse ja heakorra parandamiseks.
Tiina Ristmäe selgitab, miks on MTÜ Eesti Naabrivalvest kasu. „Väga tihti küsitakse naabrivalve koosolekutel, et mis kasu ma sellest naabrivalvest saan? Vahel juhtub, et juba loodud naabrivalve sektorite liikmed kurdavad, et meil naabrivalve ei toimi. Naabrivalve on eelkõige elanike endi reageerimine ja sekkumine probleemide lahendamiseks. Nii et kasu naabrivalvest ilmnebki selles, mida elanikud ise ühiselt teevad ja kuidas oma kodu ning vara hoida oskavad.“

Kuidas aitab MTÜ Eesti Naabrivalve?

Lisaks naabrivalve tutvustamisele ning materjalide ja dokumentide ettevalmistamisele on MTÜ Eesti Naabrivalve ülesandeks elanikke toetada ja nõustada ning hoida korras sektorite kontaktandmed, et elanikel oleks vajalikul hetkel olemas võimalus reageerida. Samuti varustatakse naabrivalve sektor vastavate plakatite ja kleebistega. Uute ühingute loomist aidatakse ka sellega, et viiakse läbi vastavaid koolitusi. Koolitused on tasuta ja teemad valitakse välja elanike huvi põhjal. „Näiteks üldturvalisus on teema, mida selgitame tavaliselt koostöös politseiga juba sektori loomise koosolekul,“ jätkab Tiina Ristmäe. „Huvitavaid teemasid on teisigi – tuleohutus, käitumine kriisiolukorras, esmaabi, lukustusturvalisus jne. Koolituste korraldamisel oleme arvamusel, et kui algatus tuleb elanikelt, siis on ka osalejaid rohkem.“ Koolitused on tasuta ning naabrivalve liitumistasu ja aastamaks kogu sektori peale vaid 200 krooni. Kui aga keegi soovib naabrivalve tegevust Saaremaal tutvustada, siis on MTÜ Eesti Naabrivalve väga huvitatud oma kontaktisiku leidmisest Saare maakonda.
„Püüdkem ise oma turvalisuse ja heaolu jaoks midagi ära teha, mitte nuriseda kellegi teise tegemata jätmise üle!“ lisab Tiina Ristmäe lõpetuseks.

Täiendavat informatsiooni saate MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehelt www.naabrivalve.ee ning Tiina Ristmäelt tel 51 36 630.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)