Saare maakonna kõik omavalitsused ei täida avaliku teabe seadust

Elektroonilises riigiteatajas on kõikidele kättesaadav avaliku teabe seadus. Seadus on jõustunud 2001. aastal ja kehtib siiamaani. Paljud on sellega tutvunud? Ma ei tea, kas paljud, aga mõned omavalitsustegelased võiksid küll seda mõnikord lehitseda.

Avalikustamisele kuuluva teabe nimekirjas on üle 30 erineva teabeliigi, mille on omavalitsused ja muud riigiasutused kohustatud avalikustama. Lisaks avalike ürituste kavale, peab omavalitsus avalikustama ka ametnike palgaandmed, haridustaseme, ametijuhendi ja kontaktandmed.

Avalikustamisele kuuluvad ka omavalitsusasutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded. Kes ei usu, võiks lähemalt uurida avaliku teabe seadust § 28-t.

2006. aastal tegi Riigikontroll ettekirjutisi Saaremaa valdade kodulehekülgedele, mille kohaselt oli kodulehekülgedel vähe kodanikule huvi pakkuvat teavet.

Riigikontroll tõdeb auditi kokkuvõttes, et riik pole küllaldaselt tähelepanu pööranud kohalike omavalitsuste kaasamisele infoühiskonna arendamisse.
Riigikontroll märgib ära Saare maakonna valdade mahajäämuse oma veebilehtede arendamisel ja sealse info uuendamisel. Saaremaaga samaväärsel kehva tulemusega tasemel oli ka Ida-Virumaa. Kas Saare maakonna omavalitsused on Riigikontrolli etteheiteid kuulda võtnud?

Uurisin Saaremaa omavalitsuste kodulehekülgi. Tegelikult teevad ajakirjanikud seda päris palju ja tihti. Uuritakse ja puuritakse, otsitakse kasulikku, uudisväärtuslikku informatsiooni, noritakse ametnike kallal. Ikkagi neljas võim seadusandliku, täidesaatva ja kohtuliku kõrval.

Kahjuks liigub suurem osa informatsioonist siiski mitteametlikke kanaleid pidi. Valdade kodukatelt saab heal juhul vaid ametniku telefoninumbri või teadete rubriigist info, et kõik ametnikud läksid kollektiivpuhkusele.
Ma ei tahtnud üldiseid pingeridasid koostama hakata ja valdasid kodulehekülgede informatiivsuse järgi reastada, kuid paraku on nii, et mõned omavalitsused on igas mõttes eesotsas (seda mitte ainult kodulehekülje alusel) ja mõned on alati kesiste seas. Selles analüüsis toon välja põhilised aspektid, mis kodulehekülgede vaatlemisel ja uurimisel silma jäid.

Linna kodulehekülg on hea, aga keeruline

No hea küll, oleme konkreetsed, võtame näiteks Kuressaare linna kodulehekülje, kus on megalt infot ja viimased teated on pärit isegi augustikuust. Pealehel on kohe ürituste kava. Mõnikord on nii, et üritus pole veel toimunudki, kuid Kuressaare linna koduleheküljel on juba sellekohane pressiteade ilmunud.

Avaliku teabe menüüriba all võid leida, kui palju võiksid palka saada nõunikud ja vanem- ning nooremametnikud. Isegi linnapea palk pole saladus. Kuressaare linna koduleheküljelt saab teada, millised ülesanded on turismiinfokeskuse spetsialistil ja millega peaks tegelema linnakunstnik Endla Tuutma. Kõik on väga korrektne.

Mõni algaja infootsija võiks Kuressaare linna kodukal isegi ära eksida või info üleküllusesse ära uppuda. Aga vähemalt täidavad linnahärrad eeskujulikult seadust, seda küll mõningate mööndustega. See, et ma ei leidnud kuskilt linnaametnike haridustaset puudutavat infot, on kas minu viga või … polegi seda Kuressaare linna koduleheküljel. Pealegi on see puudus köömes teiste omavalitsuste kodulehekülgede kõrval.

Valla kodulehekülje info on tihti vananenud

Konkreetsetest näidetest omavalitsuste kodulehekülgedest võiksin välja tuua Pihtla valla. Avalikuks tehtud otsuste, määruste ja kinnitatud eelarve põhjal võiks öelda, et Pihtla vald on ajast maas ja elab 2006. aastas. Info on selgelt vananenud. Pihtla valla kodukat uurides, taipasin, kui mõttetult keeruliseks saab ühe lihtsa asja teha. Susser-vusser. Midagi üles ei leia ja kui lõpuks siiski midagi leian, siis on see vana informatsioon.

Tundub, et volikogu ei mängi Pihtla vallas olulist rolli. Kust ma seda võtan, küsite teie. Seda järeldasin sellest, et kuigi Pihtla valla koduleheküljel on eeskujulikult olemas kõikide vallavalitsuse liikmete eelmise aasta palgaandmed ja kontaktandmed, siis volikogu koha peal on must auk.

Õigemini volikoguliikmetega ei saa kontakteeruda. Andmed puuduvad.
Hoolimata sellest, et Pihtla valla kodulehekülg on niigi jube keeruline, puudub süsteemil ka otsingumootor. Noh, kui ma juhuslikult peaksin tahtma leida Pihtla valla jäätmehoolduseeskirja, peaksin kõige pealt valima “Omavalitsuse”, sealt “Muud Pihtla valla õigusaktid” ja sealt omakorda õigusaktide nimekirjast välja otsima “Pihtla valla jäätmehoolduseeskirja”. Aga kui ma ei oska niimoodi otsida? Kas ma märksõnaga otsida ei saaks?
Kodukas peaks olema lihtne ja loogiline!

Kodukaid uurides selgus, et mõnede valdade ajaarvamine hakkas pärast 2006. aastat – täpsemalt pärast seda, kui Saare maakonna omavalitsusi Riigikontrolli poolt noomiti.

Paljude valdade, vallavalitsuste ja volikogude määrused, otsused ja muud dokumendid on juba iidsest ajast “sisestamisel” olnud. Mõned vallad eksponeerivad uudiseid, mis on 2005. aastast ja puudutavad valimiste tulemusi. Tundub, et pärast seda pole vallas midagi uudisväärtuslikku toimunud.

Minu meelest peaks üks omavalitsuse kodulehekülg olema lihtne, loogiline ja arusaadav ka tädi Maalile. Valla kodulehekülg täidab ju eelkõige informatiivset rolli.

Samas ei saa kodulehekülgede puudulikkuses ainult omavalitsusi süüdistada. Kui riik nõuab seaduse täitmist, võiks riik ka seaduse täitmiseks vajalikud vahendid eraldada: igasse valda personaalne kodulehekülje haldaja!

Kuigi eespool ütlesin, et ei hakka eraldi paremate-halvemate pingerida koostama, tahaksin ühe valla veel välja tuua.

Saare maakonna omavalitsuste kodulehekülgedest on kõige informatiivsem, lihtsam ja parem Kaarma valla kodukas. Kes ei usu, see vaadaku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)