Üks president korraga

Eestlane on üks kummaline rahvas, ta pole kunagi rahul. Iseenesest on rahulolematus märk midagi paremini teha, edasi minna. Teisalt muundub meie rahuolematus ühe või teise ühiskondliku ilmingu suhtes hoopis tagantjärele virisemiseks, mis loomulikult kuhugi ei vii. Nõnda oleme jõudnud sujuvalt presidendipereni.

Meil on olnud kombeks üks president korraga, nagu aastaid tagasi pooltögamisi lauldi. Tükki neli neid ju kokku ongi. Ja kõik on oma koosa saanud.

Pätsu puhul heideti ette sahkerdamist vene pankuritega, kelle rahad presidendi oma taskustki päriselt mööda polevat läinud. Ning siiani püsib 16 aastat vangilaagris virelenud ja igaviku teed läinud mehe kohal vari: kas Eesti vabadus mängiti venelastele maha või oli baaside ehitada laskmine ainuõige otsus maarjamaalased päästa. Aga Päts oli ikkagi meie riikluse ülesehitaja.

Meri oli ja jääbki ilmselt atraktiivseimaks presidendiks, vaatamata koostöökahtlusele KGB-ga. Kuigi tõestust sellele „ei leitud“, pole mingi saladus, et vastavate organite poolt uurimine lihtsalt lõpetati. Aga Meri oli maailmamees, kes Eesti olemasolu ka teistele kontinentide teatavaks tegi.

Rüütlit on presidendina paraku kõige ebaõiglasemalt koheldud. Küll sõimatakse endiseks kommunistiks ja kui see aita, korraldatakse lossis pillerkaareprovokatsioon, et esimese mehe toolile taaskandideerimist blameerida. Miskipärast me aga unustame, et Moskvas Eestile iseseisvuse nõudmine võinuks Rüütlile päädida lõpliku kadumisega Kremli süngetesse koridoridesse.

Ilvesest tehti president suuresti ajakirjanduse poolt ja kasutati mitmeid muidki mõjutusvahendeid. Pole ju uudis, kuidas parlamendis mõned saadikud, kes erakondliku kuuluvuse tõttu pidanuks Ilvese vastu hääletama, valimiskabiini koos kaameraga sisenesid, et hääletusest tehtud pilt tõendusmaterjalina kopsaka summa sisse tooks. Ilvesest pidi saama president ja saigi – suure käraga. Paraku on nüüd vaikus. Meenub vaid võidupühal peetud ja Venemaale vaata et sõjakuulutamisena mõjunud kõne ning Riigikogu valimistel valimisjaoskonda sisenemisel kantud hirmpikk valge sall, millest piisanuks kolme mehe tarvis.

Aga proua president tegutseb usinalt ja pakub
meediale pidevat ainest. Ja võib-olla see
peabki nii olema, sest targad mehed on
öelnud, et mõnikord on mehe kõige
suurem anne tema naine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 2)