Hans Teiv: Eesti Postile peab jääma sotsiaalne mõõde (1)

Hans Teiv: Eesti Postile peab jääma sotsiaalne mõõde

 

Nädal tagasi Eesti Posti juhatuse esimehe kohalt vabastatud Hans Teiv peab postiettevõtte ärilisest poolest olulisemaks Eesti Posti sotsiaalset mõõdet.

Hans Teiv ütles Oma Saarele, et lahkus ametist vastastikusel kokkuleppel nõukogu esimehega, kuna tema nägemus Eesti Postist kui olulist sotsiaalset tähtsust omavast ettevõttest ei lähe kokku ärilist poolt peatähtsaks pidava suunaga.

„Suunavõtmine ainult majandusliku efektiivsuse saavutamisele lööb kõige valusamalt just linnadest eemal elavaid inimesi ja paneb nad info ja teenuse kättesaamise mõttes keerulisemasse olukorda,“ rääkis Teiv.
„Ma pean Eesti Posti töötajatest ja selle klientidest liiga palju lugu, et lasta neil kannatada juhatuse ja nõukogu erinevatest nägemustest tingitud probleemide tõttu. Kurvaks teeb mind see, et lahkusin varem kui kavatsetud, kuid samas tunnen heameelt mitmete protsesside käivitamise üle.“

Ametist vabastamisel heideti Teivile ette suutmatust viia Eesti Postis piisavalt kiiresti läbi muutusi, samuti firma ümberkorraldamiseks hädavajalike sammude tegemata jätmist. Lisaks oli ettevõte suures kahjumis. Teivi sõnul ei ole ta etteheidetega päris nõus. „Suund oli võetud sellele, et aasta teiseks pooleks pidi Eesti Post plussi minema ja lõpetama aasta suurusjärgus viie miljoni kroonise kasumiga.“

Teivi sõnul oli tema eesmärgiks jõuda paari aastaga miljardikroonise käibe ja saja miljoni kroonise kasumini, et tagada Eesti Posti jätkusuutlikkus.
Sellega seoses algatati ettevõtte põhiprotsesside automatiseerimine ehk teisisõnu soetatakse uus kirjasorteerimise liin, mis sorteerib kogu posti ära Tallinnas. Seega kaob ära vajadus sorteerida posti kohalikes postkontorites ja kanderingid nihkuvad varasemale kellajale.

Liin võimaldab otstarbekamalt kasutada 80–100 inimese tööjõudu ja maksta lõppkokkuvõttes ka kõrgemat palka. Samuti nimetas Teiv enda algatuseks viimastel aastatel alarahastatud postivõrgu kaasajastamise protsessi.

„Minu nõue oli, et kui hoone kannab Eesti Posti logo, siis vähemalt järgmise aasta keskpaigast peab see hoone nägema välja vastav 21. sajandile.“
Hiljuti ajakirjanduses käsitust leidnud Hans Teivi juhtimismeetoditega rahulolematute Eesti Posti võtmeisikute lahkumise kohta ütles asjaosaline, et kõigiga ei saagi koostöö sobida ja igal tippjuhil on õigus moodustada oma meeskond.

Postiljonidega on mured ka Soome riigil

Teivi sõnul võib postiljonide palgatõus tulla kõne alla näiteks pärast maapiirkondade postikande suuremat motoriseerimist ja suuremate kanderingide teket. Lisades siia posti sorteerimise juba Tallinnas, võimaldab see maksta rohkem töötasu.

Postiäri on Teivi sõnul selline äri, mis 60 protsendi ulatuses sõltub tööjõust ja tööjõu hinnast turul. Sõltumata sellest kui palju postimajandust automatiseerida, tuleb posti laialivedamiseks kasutada tahes-tahtmata ikkagi inimesi. Selles mõttes on väär kõrvutada Eesti Posti Telecomiga, kus on suured investeeringud, masinatöö ja raha lihtsalt jookseb.

Madalatest palkadest tulenev tööjõu probleem pole aktuaalne ainult Eestis. „Soome Posti esindaja ütlusel on nendel väga hea meel, kui nad saavad endale kirjakandjad Eestist või Venemaalt – need oskavad lugeda,“ rääkis Teiv.

„Soomes on juba ka niisugune olukord, kus posti tuleb panna vedama need, kes ei oska lugeda ning kellele tuleb ette joonistada majade pilt, kus käiakse.“

Sõltumata sellest, kui kõva mees Eesti Posti etteotsa ka ei satu, jäävad teda Teivi sõnul tõsiselt kammitsema seaduslikud raamid ja sideameti otsustused. Eesti Posti juhtimise ümber alatasa puhuvad poliitilised tõmbetuuled muudavad ettevõtte juhtimist ning oma plaanide elluviimise veelgi keerulisemaks.

„Ma rääkisin Taani Posti pealikuga ja ta ütles: uskuge mind, postiärist arusaamiseks tuleb seal töötada vähemalt kaks aastat ja alles siis on võimalik hakata midagi tõsiselt reformima,“ lausus Teiv.

Oma edasise töökoha suhtes jäi kunagine Saare maavanem ja Eesti Posti eksjuht napisõnaliseks. „Võtan aja maha ja siis vaatan, kuhu edasi,“ lausus Teiv. „Esimene eelistus on Saaremaal, aga kui vaja, siis tuleb väljaspool tööd teha.“

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 107 korda, sh täna 1)