Kaukaasia probleemide kütkes

Eelteadmiseks Lõuna-Osseetiast
Lõuna-Osseetia kuulub Tunnustamata Riikide Ühendusse, mis on loodud 2003. aastal ning mille peakorter asub Sukhumis.

Lõuna-Osseetia pindala jääb 3900 ruutkilomeetri piiridesse ja rahvaarv viimase rahvaloenduse (1989) järgi oli 99 000.

90% Lõuna-Osseetia territooriumist asub kõrgusel üle 1000 m. Suurem osa elanikkonnast on õigeusklikud.

Lõuna-Osseetia ajalugu
1801 – liideti alad Vene impeeriumiga.
1917–1920 – kuulus iseseisva Gruusia koosseisu.
1922 – loodi Lõuna-Osseedi autonoomne oblast.
1990 – Lõuna-Osseetia kuulutas ennast iseseisvaks vabariigiks Nõukogude Liidu kooseisus.
1991 – algas relvastatud konflikt, milles osalesid grusiinid, venelased, osseedid ja kasakad.
1992 – sõlmiti Dagomõssi kokkuleppe Gruusia ja Venemaa vahel, mille alusel paigutati kolm pataljoni rahurelvajõude (Osseetia, Venemaa ja Gruusia) kriisipiirkonda.

Konfliktist

Lõuna-Osseetias on vähemalt kaks korda läbi viidud referendum. 1992. aasta rahvahääletuse alusel pooldas 98% ja 2006. aasta referendumi alusel 99% elanikkonnast Lõuna-Osseetia alade liitmist Venemaaga.

See kõlab ebausutavalt ja sarnaneb Nõukogude Liidu ametlikule propagandistlikule teadaandele, et parteivalimistel osales 99%.
Samas on teada, et Lõuna-Osseetias elavatel etnilistel grusiinidel oli keelatud hääletada. Kas seda ei võiks nimetada diskrimineerimiseks?

Tüli sai alguse 1989. aastal ja on tänaseks kestnud juba üle 15 aasta. Mingil ajal osseetide ja grusiinide omavahelised suhted isegi paranesid, kuid 2004. aastal pöördusid taas esialgsesse seisundisse.

Hetkel valitseb konfliktipiirkonnas olukord – ei sõda ega rahu. Konflikti lahendamine on keerukas ja vaevarikas, sest mõlemad pooled keelduvad kompromisside tegemisest ning pooldavad distantseerumise strateegiat.

Lõuna-Osseetia konflikti juured ulatuvad kaugesse ajalukku ja hõlmavad nii poliitilisi, majanduslikke kui ka etnokultuurilisi aspekte.

Venemaa usub, et kontrolli kaotamine Lõuna-Osseetia üle toob kaasa võimu kaotamise kogu Kaukaasia piirkonnas ja väidab, et Gruusia praegune terviklikkus ei oma juriidilist ega ajaloolist alust.

Gruusia pool leiab, et konflikti saab lahedada sõjaliselt. Pikaajaliseks edukaks sõjaks puuduvad riigil aga vajalikud varad ja jõud. Samuti tooks see pöördumatuid tagajärgi Abhaasia konflikti lahendamisel. Pärast sõda Lõuna-Osseetias ei leiaks Abhaasia ja Gruusia vaheline konflikt enam rahumeelset lahendust.

Sõda Lõuna-Osseetias tooks kaasa ka Põhja-Kaukaasia (venelaste poolt toetatavate) partisanide kaasamise, kus mõlemad (antud juhul Gruusia vs Lõuna-Osseetia) pooled arvaksid, et sõda on võimalik võita. Sõjaga mängitakse aga zero-zero mängu.

Konflikti lahedamine sõjalisel teel ei leia toetust EL-i ega USA poolt.
Võimalikud lahendused

Osa analüütikuid soovitab asja nö „külmutada” ja jätta sinna, kus see on. Nende meelest lahendab konflikti „edasi lükatuse staatus” ja aeg. Gruusia valitsus aga soovib kiiret lahendust, sest vastasel juhul tugevneb kriisipiirkonnas Venemaa võimu mõju veelgi enam.

Üks teoreetik pakkus välja ka „turvalisuse-usalduse-majandusliku koostöö-poliitilise leppimise” mudeli, mille alusel tuleb Lõuna-Osseetiale anda mingisugune staatus enne konflikti „külmutamist”. Võimalikuks staatusteks on näiteks konföderatsiooni või föderatsiooni loomine, millesse kuuluksid

Lõuna-Osseetia, Abhaasia, Adjaria ja Gruusia.

Teiseks lahenduseks on pakutud rahvusvahelise õiguse alusel Lõuna-Osseetia Vatikani-laadse iseseisvuse kinnitamine.

Mulle isiklikult aga tundub, et USA ja Venemaa avaldavad destruktiivset mõju antud piirkonnale. USA kasutab ära Kaukaasia konflikte, et siia sisse tungida ning tugevdada oma majanduslikku ja sõjalist positsiooni Lõuna-Kaukaasias. Venemaa kardab kaotada autoriteeti Kaukaasia-aladel ning oma ametlikes teadaannetes esineb konflikti internatsionaliseerimise vastu, kartes NATO vägede paigutamist Lõuna-Osseetiasse.

Ilmselt ei suuda kumbki osapool oma ainudomineerimist kehtestada, vaid kogu Kaukaasia piirkond jaguneb USA-Venemaa mõjusfäärideks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)