Saarte jahimeeste kokkutulek jäi meelde oma hea korralduse ja perekesksusega (1)

Saarte jahimeeste XVIII kokkutulek toimus tänavu 13.–15. juulini Leisi vallas Oitmel, rahva seas tuntud Õlletoobri platsil. Seekordse kokkutuleku korraldaja oli eelmise aasta kokkutuleku üldvõitja – Karja Jahimeeste Selts, kes kutsus omale appi ka Leisi Jahimeeste Seltsi.

Sellel kokkutulekul oli vaja välja selgitada Saaremaa aktiivsemad ja sportlikumad jahimehed, kel tuli esindada saarlasi ja muhulasi vabariiklikul kokkutulekul 20.–22. juulil Paunkülas Harjumaal.

Kaks päeva täis põnevaid võistlusalasid

Üks ala, laagri kujundus, sai alguse kohalesaabumise hetkest ja lõppes teise päeva õhtul kella kümnest. Kui need tööd kõik lõpuks valmis said, oli uudistamist palju. Võib öelda, et jahimeestel on hea fantaasia ja kõva pealehakkamine. Telklaagri territooriumi tähistamiseks aia- ja väravamaterjaliks kasutati pilliroogu, kõrkjaid, kuivanud kadakaid, palke, laudu … Isegi 2,5 meetri kõrguseid tammepakke. Laagri ilmestamiseks kasutati lisaks tavalistele võtetele (stendid piltidega, medaliväärsed ja ka väärarenguga trofeed) ka väga teatraalseid kujundusi: rebane konti järamas, kull oma pesal poegadega, siga viljapõllus, jahimehed kõrgistmel püssidega siga sihtimas, jahimees koeraga õlletünni valves jm.

Esimeseks võistluseks oli juhtkonna mitmevõistlus, kus igat jahiseltsi pidi esindama seltsi esimees või selle puudumisel juhatuse liige. Kokkulepitud ajal olidki kõigi kokkutulnud seltside esindajad lipuplatsil valmis võistlust alustama. Esimene ülesanne oli jahimehe üks vajalikumaid oskusi – kauguse määramine, teiseks pidid nad vastama viiele jahindusalasele küsimusele ja viimaseks alaks oli lendavate savitaldrikute laskmine (sporting). Jõukatsumisele tõi elevust Muhu jahiseltsi esindaja – noor ja nägus näitsik, kes näitas laskmisel täpset kätt ja sai kirja väga hea tulemuse. Aga parima koha juhtkonna mitmevõistlusel saavutas Laimjala jahiseltsi esimees, Maidu Vallik, teine ja kolmas vastavalt Martin Hein Orissaare ja Toivo Lõhmus Võhma seltsist.
Avapäeva õhtul peeti veel maha jahijutu vestmise eelvoor ning peale seda läks tantsuks. Aga inimesi jätkus ka iga seltsi oma telklaagrisse, kus grilliti liha, mängiti lõõtsapilli, rüübati koduõlut ja tuletati meelde vahvamaid jahiseiku.

Teine päev algas varakult

Kui kogu laager üles rivistatud sai, ütlesid jahimeestele ja nende pereliikmetele tervitussõnu Saarte Jahimeeste Seltsi president Aarne Vainokivi, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Kaarel Roht keskkonnaministeeriumist, keskkonnateenistuse jahinduse- ja kalandusepeaspetsialist Jaan Ärmus, Eesti Jahimeeste Seltsi asepresident Erkki Aavik ja korraldajate poolt Karja Jahimeeste Seltsi esimees Lembit Soe.
Peale avatseremooniat ja lipuheiskamist läks lahti jahimeeste mitmevõistluseks. Mitmevõistlejatele anti kätte kohaliku piirkonna kaart, kompass ja asimuudid iga kontrollpunkti leidmiseks. Tundub, et jahimehed kaarti ja kompassi tunnevad – kaotsi ei läinud ükski võistkond. Kaardi ja kompassi abil üles leitud kontrollpunktides ootasid neid erinevad ja väga põnevad ülesanded. Seekordsete korraldajate auks peab ütlema, et nii mõistlikku mitmevõistluse rada pole kokkutulekutel ammu olnud. Ikka on pandud distantsiks mitu kilomeetrit (seekord kilomeeter), ja väljakantavaks ulukiks on olnud mitte metskits, vaid 200 kilone siga. Nii et ka allakirjutanu on mitmetel eelnevatel aastatel võistluste lõpus päris hingetu olnud. Ka sellel aastal andsin sellel võistlusel endast kõik, aga veerand tundi peale finišeerimist sain juba rahulikult hingata. Parima aja sai lõppkokkuvõtteks Pärsama selts.

Kui kõik seltsid olid raja läbinud, kutsuti kõiki supile. Nii tummist seljankat võib vist saada ainult jahimeeste kokkutulekul. Kui me oma seltsi ämbritäied kätte saime, siis supi tasapinna keskelt ulatus välja lihakuhi – julgelt võib öelda, et see supp oli tõsise prae eest.
Lõuna peetud, läks lahti köieveomeeskondade kaalumine. Sel aastal tõmbasime köit uutmoodi: meeskonna kogukaal pidi olema 600 ( +/- 20) kg. Seega pääses oma seltsi eest võistlema kuus kuni kaheksa meest. Peab ütlema, et seekordsed köietõmbed olid ühed tasavägisemad ja põnevamad meie kokkutulekute ajaloos. Üle pika aja ei võitnud seda võistlust Aste (kes jäi teiseks kindlasti tänu uuele kaalusüsteemile), vaid hoopis Pihtla jahiselts.
Kuid köieveomeeskondade kaalumise ja köieveovõistluse vahel võeti mõõtu sportingu laskevõistluses. See on alati olnud põnev nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele, eriti kui laskmas on kaks sinu oma seltsi liiget. Laskevõistluses oli parim Võhma, individuaalselt Uno Metsmaa Kärlalt.
Alati on laagrilistele suurt huvi pakkunud jahindusalane viktoriin. Selleaastasele viktoriinile võeti kõik küsimused ajakirjast Eesti Jahimees, need olid väga harivad ja põnevad. Võistlus ise oli tasavägine ja alles pärast mitmeid lisaküsimuste voorusid sai lõppjärjestus selgeks – parim Aste jahiselts.

Peale viktoriini lõppu läks kohe lahti sumovõistlus. Sumo oli nagu sumo ikka, võistluse eesmärgiks oli vastane sumoringist välja lükata, tõmmata või heita. Õige sumomeeste kaalu said võistlejad koos korraldajate poolt antud nahksete sumoriietusega. Võistlustel sai palju nalja, publik veendus, et ega ainult kehakaal pole siin tähtis, tähtis on ka kiirus ja nutikus. Seda tõestas ilmekalt üks 65-kilone noormees, kes väga kergelt alistas endast ka 2 korda raskemaid mehi. Õhtujuht hakkas teda hüüdma Tornimäe Hirmuks. Võistluste võitjaks pärjati Laugi jahiseltsist Herki Sai, kellel oli olemas nii kiirus, nutikus, maadlusoskus kui ka sumomehe kaal omast käest.

Jahijuttude finaal

Peale sumovõistlust oligi jäänud veel ainult üks võistlusala – jahijuttude finaal. Finaali pääses kolm võistkonda: Saare EPT, Laimjala ja Võhma jahiselts, kellest konkurentsitult parim oli Võhma. Nemad oleks nagu teadnud, et nad pääsevad ka finaali (eelvoorus ei toonud oma trump-juttu välja) ja etendasid seal lausa pisikese naljaka etenduse metsaelanike ja jahimeeste suhetest.

Enne kokkutulekut selgitati Kalamaja lasketiirus ka parimad laskmises VSS (vintraudsest püssist seisev märklaud). Parima tulemuse sai Pärsama jahiseltsi võistkond. Individuaalselt saavutas parima punktide summa Hanno Trei Pärsama seltsist.
Laskmises VJM-2 (vintraudsest püssist jooksev metssiga) võitis esikoha Laimjala võistkond. Individuaalselt võitis Rain Kallas Laimjalast.
Laupäeva õhtul kelle kümneks olidki kõik võistlused läbi ning võis alustada autasustamisega. Teadmata oli veel laagrikujunduse tulemused, kuid võitja ei olnud üllatuseks – selleks oli Pihtla telklaager.
Autasustajad olid lahked – andsid iga ala kolmele paremale karika, samuti ka üldvõidu kolmele parimale.
Kokkuvõttes oli lõpptulemustes kuus parimat: 1. Laimjala, 2. Pärsama, 3. Võhma, 4. Orissaare, 5. Saare EPT, 6. Piht-la.
Autasustamine lõppes uhke ilutulestikuga ja algas õhtune pidu, kus tantsuks mängis ansambel Kukerpillid.

Kokkuvõtteks …

… tahaks öelda, et vanajumal aitas jahimehi igati ka ilmaga. Terve eelmine nädal oli sadanud, aga nädalavahetus oli tõeliselt päikesepaisteline.
… osalejaid oli palju, umbes 800, aga võib-olla ka rohkem. Eriti hakkas silma, et palju oli jahimeeste pereliikmeid, eriti rohkearvuliselt aga lapsi. Titevankreid liikus laagriplatsil nii palju, et olin tunnistajaks korraga kaheksa vankri liiklusummikule. Usun, et sellele aitas kaasa laupäevane lasteprogramm, mis algas kaheteistkümnest ja kestis õhtu kella kaheksani. Selle põneva ürituse eestvedajateks olid tuntud tegelased PIPI ja FREDI.
… peab kiitma Aivo Sadamat, kes väga oskuslikult (ka vaimukalt) sai hakkama nii suure laagri juhtimisega.

… eriti peab kiitma kokkutuleku korraldajaid. Kokkutulek sujus tõrgeteta ja ladusalt, kõik tegevused kulgesid vastavalt ajakavale. Eriti meeldis see, et kogu laager oli pidevalt informeeritud kõigist tegevustest. Tihti on nii, et nii suurel üritusel kostab mikrofoni heli ainult põhitegevuskoha ümbruses ja seltside telklaagritesse ei kosta midagi. Siin aga oli ka kõige kaugemal asuv seltskond pidevalt laagri tegevustega kursis ja tänu sellele oligi kokkutuleku ajakavas lihtsam püsida.
… ka kokkutuleku korraldajad tahtsid läbi selle artikli tänada kõiki kohalolnud jahimehi ja nende pereliikmeid selle eest, et laagriplats hoiti väga puhas, laagrilised olid väga distsiplineeritud, sportlikud, lõbusad ja aktiivsed kaasalööjad.

… ja kogu üritus sai toimuda tänu toetajatele:
OÜ Saare Uluk, Valjala Söödatehas AS, OÜ Kiirkandus, AS Elektrotherm,
Tesman AS, Liviko, Saku Õlletehas, OÜ Siller Auto, Laisi vald, Alme Auto OÜ, AS Rehviekspert, AS Saaremaa Lihatööstus – suured tänud Teile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 166 korda, sh täna 1)