Veider mees Nano Stern (1)

Fernando Stern, esinejanimega Nano Stern on 22-aastane Tšiili muusik, kes lahkus kolme aasta eest kodumaalt, et rändmuusikuna mööda Euroopat reisida. Juhuse tahtel sattus ta Eestisse ja Viljandi pärimusmuusika festivalile. Mees võttis kitarri kätte, ajas Viljandi Kultuuriakadeemia blackboxi hulluks. Kuna paljud soovijad sisse ei mahtunud, tuli korraldada lisakontsert.

Kust tuled, veider mees? Kust tuli idee oma kodumaa tolm jalgelt pühkida?

Ma õppisin konservatooriumis ja mul sai sellest kõrini. Ma ei tahtnud enam õppida, vaid lihtsalt mängida ja leida oma tee. Ma ei tahtnud teha seda, mis oli mulle ette määratud – lõpetada konservatoorium, saada kraad ja hakata õpetajaks.

Kuidas sai teie muusikutee alguse?

Ma alustasin väga noorelt, mängides viiulit. Hiljem hakkasin ma mängima kitarri ja avastasin enda jaoks rock’in’rolli.

Ja nüüd reisite ringi mööda Euroopat?

Mitte ainult Euroopas, vaid ka Tšiilis ja Argentiinas. Mulle väga meeldib selline elu, sest mul on kogu aeg suvi. Kui Euroopas suvi läbi saab, lähen ma Lõuna-Ameerikasse, aga ma olen ikka valge.

Kuidas te Eestisse sattusite?

See oli väga õnnelik juhus. Ma hääletasin Belgias ja kaks tüdrukut, kes läksid folgile, võtsid mind peale. Ma ei teadnud siis folkmuusikast eriti palju. Me saime sõpradeks ja ma läksin nendega koos festivalile. Siis nad soovitasid mul minna ühte etno-laagrisse. Seal ma kohtasin eestlasi Maarja Nuuti ja Tarmo Noormaad, kes on selle Viljandi festivali programmijuht. Nemad mu siia kutsusid. Aga ma ei kujutanud seda üritust üldse nii ette … Ma arvasin, et see on väga väike linn ja väga väike festival, noh umbes 30 inimest kontserdil.

Kui suure publiku ees olete te esinenud?

Umbes 15 000 inimest sel kevadel Tšiilis. Aga see ei olnud ainult minu kontsert. Mind kutsuti sinna külalisesinejana. Elamus oli väga võimas, sest kogu see rahvas laulis kaasa. Aga see ei tähenda seda, et ma olen staar või midagi. See esinemine oli ikka palju suurem, kui ma harjunud olen. Tegelikult meeldib mulle rohkem väiksema-arvuline publik, see on palju vahetum.

Marili Pärtel ja Hendrik Kuusk

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 61 korda, sh täna 1)