20 aastat Kuressaare haiglas – mure ja rõõm käsikäes

3. augustil 1987. aastal oli Kuressaare haiglas esimene tööpäev neljal äsja ülikooli lõpetanud noorel arstil – abikaasadel Rutt ja Tiit Leisil, Marika Räimel ning Indrek Partsil. Nüüd, 20 aastat hiljem on neist samas haiglas ametis kolm – Indrek Parts töötab Kaitseväe meditsiinikeskuse ülemana.

Kolm ametijuubilari lausuvad ühest suust, et 20 aastat on möödunud imekiirelt, sest alles see oli kui noorte ja kogenematutena haiglasse tööle asuti. Rutt Leis räägib, et noored tohtrid visati kui kassipojad tundmatus kohas vette. Kolleeg Räim lisab, et haiglasse tööle asuda oli ikka väga võõras tunne.

„Aga mida saigi üks kuus aastat ülikoolis käinud ja aastase väljaõppega arst teada?“ küsib ta. Päris maakonnahaiglas töötamine oli ikka midagi muud kui koolitarkus.

Arstiks saamise mõtted pärinesid kirurg Räimel juba lapsepõlvest. Sama kinnitasid ka anestesioloogid Leisid. Vaid selle vahega, et Tiit Leisi soov oli esialgu hoopis EPA-sse loomaarstiks õppima minna. Läks aga nii, et ravialusteks said hoopis inimesed.

20 aastat arstiks olemise rõõme ja muresid tunda saanud tohtrid ei oskagi öelda, kumb pool ülekaalus on – kas on muretsemist ja hingevalu rohkem kui õnnelikke hetki või vastupidi. Marika Räim kommenteerib oma nägemust: „Ei tea, kas mäda ja kõik muu just ilus on …“ Tiit Leis arvab, et kuigi päevad pole vennad, võib rõõmu ja mure panna suhtesse 50:50.

Esimest korda tundis ta tulevasest elukutsest suurt rõõmu teise kursuse keskel, kui haiglas töötades tundis, et saab inimeste heaks tõepoolest midagi ära teha.

Tööpuuduse üle pole Kuressaare haigla arstid kunagi kurtma pidanud. Mõnikord on tegemist lausa üleliia. Marika Räime sõnul tekib tihti küsimus, mis saab siis, kui kõik praegused tohtrid pensioniikka jõuavad. Noore põlvkonna järelkasv on probleemiks ka siin. Tiit Leis spekuleeris, et praegu haiglas töötavate arstide keskmine vanus võib lausa kümmekond aastat kõrgem olla kui kaheksakümnendate lõpus.

Toona tundus Kuressaare haigla noortele arstidele suure perspektiivika asutusena, millel äsja oli valminud uus juurdeehitus. Praegune Eesti meditsiinipoliitika on arstide arvates just selline, nagu ta on. Piirid on valla ja eks igaüks valib enda tee ise. Nemad valisid Kuressaare.

Tiit Leisi arvates on 20 aasta jooksul haiglates kõige enam muutunud see, et meditsiin on pööratud äriks. Ja olukord läheb tema sõnul aina hullemaks. Loomulikult ei saa muutuste all märkimata jätta ka tehnikaarengut ja uuri aparatuure, millest arstid tööle asudes unistadagi ei osanud.

Üldiselt on doktorid oma ametivalikuga rahul ning kahtkümmet aastat haiglas üle tähtsustada ei soovi. „Töö nagu töö ikka,“ lausus Rutt Leis, kes ametit vahetada ei sooviks, kuna „muud lihtsalt ei oska“.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 299 korda, sh täna 1)