Tänavuste Kuressaare merepäevade “üllatuskülaline” oli vesipüks (3)

Tänavuste Kuressaare merepäevade “üllatuskülaline” oli vesipüks

 

Laupäeva õhtupoolikul kella viie ajal üllatas merepäevade külastajaid taevas kõrguv sabaga moodustis, mille mõned ristisid vesipüksiks ja teised tornaadoks ehk trombiks. Moodustis jäi taevasse ega puudutanud kordagi maad.

Üks merepäevade külaline, Terek Arvi Even märkis, et inimesed küll jälgisid taevas toimuvat, kuid olid rahulikud ega paistnud muretsevat. „Minu Floridast pärit abikaasa Nicole, kes on üle elanud mitmeid surmatoovaid orkaane, oli valmis kohe tagasi autosse jooksma,“ sõnas Even Oma Saarele.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) valvesünoptik ei osanud eilset Kuressaare taevas olnud ilmaimet kommenteerida. „See on huvitav fakt, kuid minul selle kohta andmed puuduvad,“ märkis sünoptik.
EMHI andmeil on nii tromb kui vesipüks (ik spout, water-spout) tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maa- või merepinnale.

Tromb esineb maismaa, vesipüks veepinna kohal. Laskudes maa või mere peale, ta pikeneb ning tõmbab keerisesse vett, tolmu, liiva, sageli ka raskeid esemeid (palke, katuseid). Suure liikumiskiiruse tõttu on trombid ja vesipüksid purustava jõuga. Tavaliselt esinevad nad koos äikesepilvega, vihmavalingu või rahega.

Wikipeedia andmeil on tromb ehk tornaado väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit „tornaado“.

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinumad nimetused on tuulispask ja vesipüks. Viimane neist on vee kohal tekkinud ja liikuv pööris.
Viimased teated trombi kohta Eestis pärinevad 18. juulist, mil Tartumaa

Puhja valla väikeasulat Ulilat räsinud tromb murdis elektriposte ja üle saja puu, jättes ligi 400 inimest ehk kogu alevikurahva pooleks päevaks elektrita ning enamiku ka kraaniveeta. Tänavu 20. juulil tegi aga Pärnu rannas pahandust kaks ühinenud vesipüksi, mis rebisid maast lahti kaks riietuskabiini.

Kuressaares sai vesipüksi näha vaid mõned minutid. Siis sabaga pilve meenutav moodustis lihtsalt kadus sama äkki, nagu oli tulnudki.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 202 korda, sh täna 1)