VII kaasaegne laulupäev Ansekülas

VII kaasaegne laulupäev Ansekülas

 

Martin Körber 190. sünniaastapäeva tähistamisest on küll möödas nädalajagu päevi, kuid lauluhelinad Anseküla kirikuasemel kõlavad kõrvus veel tänagi. Sümbioos lihtsusest ja kaunitest lauludest on see, mis paneb nii koore kui kuulajaid ikka ja jälle tulema kord aastas kokku vaat et päris Sõrve sääre otsa, et olla tund aega koos vanade armsate lauludega.

 Kes siis ei teaks „Väikest karjast“ („Karjatse laulu“) või „Vaikne kena kohakene“ – on nendega ju täpselt selline lugu, et oleksid nagu rahvalaulud, mida teavad ja oskavad laulda kõik, kuid tegelikult on nende autoriks Anseküla hingekarjane Martin Körber.

Körberi auks on laulud Anseküla kirikuasemel kõlanud seitse aastat. Kaasaegse laulupäeva hingeks on olnud Martin Körberi Selts, tänane Körberi mantlipärija, Anseküla kirikuõpetaja Anu Konks ning pikka aega pealinna saarlaste segakoori juhtinud Jaan Vaidla.

Et tegelikult on Körberi laulupärand otsatu, näitab ehk seegi, et kapiitlisaalis korraldatud kontserdil esitas Riisipere kammerkoor koos Estonia lauljatega Körberi vaimulikke, looduse, nekruti- ja lastelaule.

Külalised lähedalt ja kaugelt

VII kaasaegsel Anseküla laulupäeval astusid lisaks Riisipere koorile üles Anseküla, Nasva, Salme, Torgu ning Kihelkonna lauljad ning naiskoor Ätsed. Laulupäeva külaliste seas, keda seekord oli Ansekülasse kogunenud sadakond, olid esimest korda ka pärast Körberit Ansekülas kirikuõpetaja ametit pidanud Friedrich Adolf Greinerti ning tema poja Ernst Adolf Greinerti järeltulijad Saksamaalt.

Viimase lapselaps Eva-Maria, kes oli esimest korda Eestis, ütles, et tema jaoks oli just laulupäev selleks mälestuseks, mille ta viib kindlasti koju kaasa. „Kui me panime silmad kinni, võisime tunda, kuidas need laulud oleks kõlanud sel ajal, kui meie perekond Sõrves tegutses,“ ütles ta.

Greintid on liigutatud, et neid just laulupäevale kutsuti ning palusid lehe kaudu tänusõnad edasi öelda nii Olavi Pestile, Anu Konksule, Tõnu Veldrele kui ka Mati Martinsonile, kes nende jaoks Saaremaal-käigu nii meeldejäävaks tegid. „Meil olid kaasas vanad pildid ja oli põnev neid kõrvutada tänapäevaste kohtadega, kus nii palju on muutunud,“ rääkisid nad, lisades, et neil on Sõrve ja Saaremaa olnud kogu aeg perekonnas põhiline jututeema – räägitakse vanast ajast ning Anseküla kiriku ja pastoraadi pildid on neil kogu aeg silme ees.

„On vapustav, et nii palju inimesi meie vaarvanemaid mäletab,“ rääkis Björn. Ka laulupäeval ei tahtnud Greinertite jutt kohalike sõrulastega lõppeda.
Olgu remargina öeldud, et Saaremaal käisid oma juuri otsimas Ernst Adolf Greinerti lapselapsed Eva-Maria ja Thomas, kunagise Kuressaare saksa gümnaasiumi direktori Roderick Greinerti järeltulijad Christiane, Jörg ja Hans ning Torgu arsti Edgar Greinerti, kelle velskripunkt oli muide kuulsa fotograafi Bulla majas, lapselapsed Björn, Nils ja Lars. Kõik koos kaasadega. Friedrich Adolf, kes oli ka Saaremaa praost, oli nende vaarisa.
„Väike karjane“ tuleb linna kõlakotta

Kirikuõpetaja Anu Konks ütles, et Körberi-selts otsustas, et järgmine kaasaegne laulupäev korraldatakse Ansekülas viie aasta pärast – see on siis aastal 2012. Et aga Anseküla hingekarjase ja saarlaste lauluisa Martin Körberi mälestust alles hoida, on plaanis vahepealsetel aastatel tuua laulukoorid Kuressaare linnaparki kõlakotta.

„Martin Körber pidas oma esimese kontserdi linnasakstele ja suvekülalistele 1862. aastal just seal,“ sõnas ta, märkides, et toona toodi linna laulma just Sõrve lauljad. Ehk saab aga juba tuleval suvel teoks ka Körberi pärandi edasiviijate soov ning Martin Körberi auks püstitatakse linnaparki ka mälestusmärk.

Martin Georg Emil Körber (1817–1893) oli kirikuõpetaja, kodu-uurija ja muusikategelane. Ta oli esimene, kes pani kirja Suure Tõllu pärimusi, tema eestvedamisel loodi esimene talurahva segakoor ning juulis 1862 tõi ta 40 Sõrve rahvariides lauljat esinema paarisajale kuulajale Kuressaarde. Kava oli valdavalt ilmalik, nagu ka 21. mail 1863 Massnõmmel toimunud esimesel Sõrvemaa laulupeol.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)