Teedeäärsed võrgud loomade kaitseks on liiga kallid (5)

Teedeäärsed võrgud loomade kaitseks on liiga kallid

 

Ehkki tänavu kolme kuuga on Saaremaal liikluses elu kaotanud 27 metslooma, kinnitab maanteeamet, et loomi autode eest kaitsvaid võrke üles ei panda – võrkudest saab rääkida vaid kiirteede puhul, sest need on kallid ning mujal ei ole liiklusintensiivsus ka nii suur.

„Meil oli maanteeametiga kaitsevõrkudest juttu 2000. või 2001. aastal,“ meenutas Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik. Tema sõnul öeldi siis, et liikluse intensiivsus ei ole nii suur ja avariide arv on tühine ning see kõik ei ole proportsioonis hinnaga.

Ka eile kinnitas maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk sama. Midagi pole muutunud – tänane liikluse intensiivsus lubab kaitsevõrke vaid kiirteede äärde. Nii on Kuuse sõnul pandud kaitsevõrgud osaliselt Tallinn–Narva maantee äärde, kuid sedagi tehti Euroopa Liidu rahaga.

„Loomade teelesattumise vastu on külgnähtavuse parandamine või võrgud,“ rääkis Kuusk, lisades, et iga asi peab olema põhjendatud, nii ka rahakulutused.

Saaremaa keskkonnateenistuse kalanduse ja jahinduse spetsialist Jaan Ärmus väitis, et praeguse autode arvu ja liikluskiiruse juures võiksid pooled hukkunud metsloomadest elus olla, kui nad teele ei oleks pääsenud. Ärmus loetles peast eelmisel aastal hukkunud loomade hulka: 23 või 27 põtra, 3 hirve. „Kitsi kõiki ei registreerita, neid vedeleb teedel pidevalt igal pool.“

Alliku sõnul on tänavu kolme kuuga (st 1. maist kuni 5. augustini) registreeritud 27 liiklusõnnetust metsloomadega. Enamik neist on kitsed-sokud, kuid liikluses on elu kaotanud ka kolm põtra ja üks jänes. „Õnneks ei ole inimesed palju kannatada saanud,“ märkis komissar.

Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo arvas, et tema oma eluajal teeäärseid kaitsevõrkusid ei näe, kuid on seisukohal, et esmalt tuleb parandada maanteede külgnähtavust.

Ärmuse sõnul saab liikluse poolt loodusele tekitatud kahju hinnata vaid kokkuostuhindade järgi. „Keskmiselt maksab ühelt põdralt saadav liha 4000 krooni, kits 500 krooni, siga 2500 krooni ning hirv 3000 krooni,“ loetles ta.
Hobijahimees Andres Jalakas leiab, et kõige paremini aitaks kokkupõrkeid loomade ja sõidukite vahel ära hoida loomaradade parem märgistus.

„Loomadel on välja kujunenud kindlad rajad,“ selgitas Jalakas, “ja oluliselt need ei muutu.“ Samas toob ta välja asjaolu, et inimesed võõrduvad loodusest üha enam, mistõttu ei pööra nad ka tähelepanu võimalikele ohtudele maanteel.

Ohutusvõrkude panemist peab Andres Jalakas suhteliselt kulukaks. „Siis peaks olema ka keegi, kes neid pidevalt kontrollib, sest kui võrk on katki, suurendab see ohtu veelgi,“ ütles ta ning lisas, et võrgu puhul tuleb arvestada ka sellega, et loomad siiski üle tee pääseks, näiteks tunnelite kaudu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)