Komisjon: kopteriõnnetuse põhjustas juhtimisseadme rike

Komisjon: kopteriõnnetuse põhjustas juhtimisseadme rike
2005. aasta augustis Tallinna lahel 14 inimese hukkumisega lõppenud kopteriõnnetuse põhjustas juhtimisseadme rike, kinnitab õnnetuse uurimiskomisjon kolmapäeval avalikustatud vahearuandes.

Uurimiskomisjon selgitas, et helikopteri pearootori esiservo toimimishäire tõttu hakkas esiservo juhitamatult sirutuma, mistõttu kopter muutis järsult asendit ning piloodid ei suutnud tavaliste juhtimisvõtete ja füüsiliste pingutustega mitme sekundi jooksul kopterit kontrolli alla saada.
Aruandest selgub, et kopteri pearootori esiservo rike ei kutsunud esile häiresignaali ja seetõttu ei saanud piloodid vajalikke meetmeid tarvitusele võtta.

Õnnetuse uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader selgitas, et esiservo rike oli tingitud sellest, et kolvipea tööpindade küljest koorus lahti sinna plasmameetodil peale kantud vase ja alumiiniumi sulamist kattekiht.

Suuremad lahtikoorunud tükid ummistasid servo ühe juhtkraani kanali, millega kaasnes paratamatult servo toimimisnäitajate järsk halvenemine ja seega ka kopterile saatuslikuks saanud labade ootamatu seadenurga muutus. Komisjon kinnitab ka, et pearootori rikke põhjustanud kolbide kattekihi lahtikoorumist ei suudetud kopteri kasutamisel ette näha ja selliseks hoolduseks puudub piisav diagnoosimehhanism.
Ader ütles, et teatud mööndustega võib öelda, et tegemist on konstruktiooniveaga.

Uurimine selgitas, et kopter purunes kokkupõrkel veepinnaga. Kopteri meeskond oli lennu sooritamiseks vajalike kehtivate lubade ja pädevusega, kopteri lennukõlblikkustunnistus oli kehtiv ja kopter oli varustatud lennuks vajaliku varustuse, kütte ning määrdeainete kogustega. Kopteri lennukaal ja raskuskese olid õnnetuse ajal lubatud piires, ilmastikuolud vastasid nõuetele, märgib komisjon.

Kopteriõnnetusest tulenevad täiendavad lennuohutusalased soovitused annab uurimiskomisjon lõpparuandes.
Komisjoni lõpparuanne valmib talveks ning see avalikustakse pärast kooskõlastamist eri riikide ametivõimude vahel tuleva aasta kevadel, ütles uurimiskomisjoni esimees Taivo Kivistik.

Copterline tegevjuht Kari Ljundberg ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et komisjoni vahearuandes ei ole nende jaoks midagi uut ning see kinnitab kopterifirma varasemat seisukohta, et õnnetuse põhjustas kolvipea liiga paks kattekiht.

Ljundberg märkis, et Copterline ei ole praegu otsustanud, kas nad taastavad lennud Tallinna-Helsingi liinil, märkides, et seda võimalust arutatakse sügisel.

2005. aasta 10. augustil Tallinnast Helsingisse teel olnud Sikorsky S-76C+ purunes merre kukkumisel. Pardal olnud 12 reisijat ja kaks pilooti hukkusid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)

Kommentaarid puuduvad

Ole esimene kommenteerija.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Tõesta, et sa pole robot

Komisjon: kopteriõnnetuse põhjustas juhtimisseadme rike

Komisjon: kopteriõnnetuse põhjustas juhtimisseadme rike
2005. aasta augustis Tallinna lahel 14 inimese hukkumisega lõppenud kopteriõnnetuse põhjustas juhtimisseadme rike, kinnitab õnnetuse uurimiskomisjon kolmapäeval avalikustatud vahearuandes.

Uurimiskomisjon selgitas, et helikopteri pearootori esiservo toimimishäire tõttu hakkas esiservo juhitamatult sirutuma, mistõttu kopter muutis järsult asendit ning piloodid ei suutnud tavaliste juhtimisvõtete ja füüsiliste pingutustega mitme sekundi jooksul kopterit kontrolli alla saada.
Aruandest selgub, et kopteri pearootori esiservo rike ei kutsunud esile häiresignaali ja seetõttu ei saanud piloodid vajalikke meetmeid tarvitusele võtta.

Õnnetuse uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader selgitas, et esiservo rike oli tingitud sellest, et kolvipea tööpindade küljest koorus lahti sinna plasmameetodil peale kantud vase ja alumiiniumi sulamist kattekiht.

Suuremad lahtikoorunud tükid ummistasid servo ühe juhtkraani kanali, millega kaasnes paratamatult servo toimimisnäitajate järsk halvenemine ja seega ka kopterile saatuslikuks saanud labade ootamatu seadenurga muutus. Komisjon kinnitab ka, et pearootori rikke põhjustanud kolbide kattekihi lahtikoorumist ei suudetud kopteri kasutamisel ette näha ja selliseks hoolduseks puudub piisav diagnoosimehhanism.
Ader ütles, et teatud mööndustega võib öelda, et tegemist on konstruktiooniveaga.

Uurimine selgitas, et kopter purunes kokkupõrkel veepinnaga. Kopteri meeskond oli lennu sooritamiseks vajalike kehtivate lubade ja pädevusega, kopteri lennukõlblikkustunnistus oli kehtiv ja kopter oli varustatud lennuks vajaliku varustuse, kütte ning määrdeainete kogustega. Kopteri lennukaal ja raskuskese olid õnnetuse ajal lubatud piires, ilmastikuolud vastasid nõuetele, märgib komisjon.

Kopteriõnnetusest tulenevad täiendavad lennuohutusalased soovitused annab uurimiskomisjon lõpparuandes.
Komisjoni lõpparuanne valmib talveks ning see avalikustakse pärast kooskõlastamist eri riikide ametivõimude vahel tuleva aasta kevadel, ütles uurimiskomisjoni esimees Taivo Kivistik.

Copterline tegevjuht Kari Ljundberg ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et komisjoni vahearuandes ei ole nende jaoks midagi uut ning see kinnitab kopterifirma varasemat seisukohta, et õnnetuse põhjustas kolvipea liiga paks kattekiht.

Ljundberg märkis, et Copterline ei ole praegu otsustanud, kas nad taastavad lennud Tallinna-Helsingi liinil, märkides, et seda võimalust arutatakse sügisel.

2005. aasta 10. augustil Tallinnast Helsingisse teel olnud Sikorsky S-76C+ purunes merre kukkumisel. Pardal olnud 12 reisijat ja kaks pilooti hukkusid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)

Kommentaarid puuduvad

Ole esimene kommenteerija.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Tõesta, et sa pole robot