Täpsustus eilse artikli „Maavalitsuste tulevik tekitab eriarvamusi“ juurde

Oma Saare artikkel baseerus paljuski Eesti Päevalehes 7.08.2007 avaldatud Mirko Ojakivi artiklil: „Vallo Reimaa plaan jätaks alles üksikud maavalitsused.“

Minu jaoks arusaamatutel põhjustel oli Eesti Päevalehte sattunud esmaspäeval, 6. augustil toimunud regionaaltasandi reformiteemalise koosoleku jaoks valminud toormaterjal. See materjal koondas endasse varasemate reformikavade põhiseisukohad ning sellele oli juurde lisatud omavalitsusliitude töörühma teesid.

Paraku, mainitud töökoosoleku lõpuks muutus nimetatud algmaterjal tundmatuseni, sealhulgas ka kunagine idee neljast maakonnast. Seega oli kogu Eesti Päevalehes esitatud tekst kahjuks ebakorrektne ja valedel faktidel põhinev.

Regionaalse tasandi juhtimissüsteemi korrastamine tähendab omavalitsuslike ja riiklike ülesannete lahutamist.
Riiklikest ülesannetest on enamik seotud järelevalvega kohalike omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse üle (üksikaktid), millele lisandub riiklike sihtotstarbeliste rahaeraldiste kasutamise kontroll, kriisireguleerimine maakondades. Omavalitsuste ühisotsustusele jääb maakonna huvide kaitsmine ning maakonna tasakaalustatud arengu tagamine.

Uue õigusliku mudeli loomise vajadus omavalitsusliitudele tuleneb olukorrast, kus tulevikus muutub omavalitsusliitudesse kuulumine kohustuslikuks ning ei ole enam vabatahtlik, nagu see on seni olnud. Loomulikult ei saa see olema kerge ülesanne, kuna Eesti omavalitsused on äärmiselt erinevad. Näiteks Tallinn versus Piirissaare. Nende elanikkonna vahegi on juba sadades kordades, kuid ometi tuleb need ühte süsteemi sobitada.

Olen regionaaltasandi reformi teemadel kohtunud mitmete parlamendifraktsioonidega ning nad on näidanud selgelt välja, et tuntakse vajadust leida lahendus regionaalse tasandi puudujääkide likvideerimisele tänases halduskorralduses. Kontseptsiooni täpsem sõnastus selgub edasiste arutelude käigus.

regionaalminister

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 5 korda, sh täna 1)