Tööintervjuu on pelgalt proovikivi

Suveaeg jätab meile endast varsti vaid meeldivad mälestused ning sügis oma tööde ja kohustustega on juba ootel. Paljudele toob ta kaasa uue, võib-olla ka elu esimese töökoha, millele eelneb väike proovikivi – töö-intervjuu. Kuidas tööintervjuul veenvalt esineda, kuidas endast head muljet jätta, mida selga panna – kindlasti on need küsimused, mis vaevavad meid juba enne töövestlusele minekut.

Kuidas tööintervjuuks valmistuda?

• Tutvu eelnevalt ettevõtte kodulehega – tuleb ju endast professionaalne mulje jätta.
• Mõtle oma riietumisstiili ja maneeride peale – esimene mulje, mille jätad, on väga olulise tähtsusega.
• Harjuta enesekindlat ja selget väljendusviisi (näiteks peegli ees) – küsi endalt: kas ma ise võtaksin sellise inimese tööle.
• Ole valmis endast põhjalikult rääkima – ka oma karjääris ettetulnud kitsaskohti põhjendama.
Mida võiks teada intervjuu läbiviimise kohta?
• Tavaliselt kestab tööintervjuu 30–45 minutit ja seda viib läbi kas tulevane ülemus või personalijuht.
• Reeglina alustatakse nn soojendusküsimustega, mis ei pruugi olla seotud tulevaste töökohustustega, et pinget vähendada ja sundimatut õhkkonda luua. See, kuidas sa ilmast, spordist või viimasest moest räägid, ei mõjuta oluliselt intervjuu tulemusi, küll aga aitab sul mõtteid korrastada ja olukorraga kohaneda.
• Heal intervjueerijal ei lõpe küsimused otsa, seega võib iga vastus, mille intervjueerijale annad, põhjustada uue küsimuse, ole selleks valmis.
• Põhiliselt küsitakse situatsiooniküsimusi, intelligentsust mõõtvaid ja oskusküsimusi, hoiakuid ning iseloomuomadusi kirjeldavaid küsimusi.
• Kindlasti uuritakse sinu senist haridus- ja teenistuskäiku, ametialaseid oskusi ja
ootusi, iseloomuomadusi ning sinu ettekujutust uue töökoha ülesannetest. Ole seejuures tähelepanelik, sest kõikide küsimuste taga võib peidus olla nn lõkse, kuna intervjueerija eesmärgiks on sinu kohta võimalikult palju vajalikku informatsiooni koguda.
• Tööintervjuul ei ole küsijaks ainult firma esindaja(d), ka sina ise võid intervjuu kestel küsimusi esitada, veendumaks töökoha sobivuses – sellega jätad endast avatud ja motiveeritud inimese mulje. Nagu sina ise nii peab ka potentsiaalne tööandja suutma sulle pakkumist “müüa”. Jääb ju lõpuks ikkagi sinu otsustada, kas soovid oma oskusi, teadmisi, ideid ja energiat sellesse ettevõttesse panustada.
• Küsitakse palgasoovi – seega mõtle juba varakult valmis, millist palka soovid, ja ole valmis konsensust saavutama. Ära loo endale põhjendamatuid illusioone, leppides töökoha saamiseks ebarahuldava pakkumisega. Räägi tööandjale oma ootustest tulevase töö suhtes. Ka tööandja on huvitatud, et sa end töökohal hästi tunneksid ning võimalikult kiiresti kohaneksid. Räägi, kui palju said palka eelmises töökohas ning millise töötasu vääriliseks hindad oma eelnevaid kogemusi ja oskusi. Rõhk olgu kasul, mis sinu töötamine firmale toob.
Tüüpilisemad küsimused, millele tuleks enne intervjuule minekut vastused valmis mõelda:
• Rääkige meile endast – tööandja tahab teada, mis kasu võib kandidaadist sel ametikohal olla. Teda huvitavad sinu tugevad küljed, kutseoskused, kogemused. Kindlasti tasub rääkida sellest, mis haakub soovitava ametikohaga, mida taotled. Enne aga, kui suu lahti teed, mõtle, mis on endast rääkimise eesmärk – kas enese tutvustamine, müümine, huvi äratamine, šokeerimine või tahad vastaspoole reaktsiooni testida. Esinemisega mitteharjunud inimesel tekib paratamatult esimese reaktsioonina tõrge – mul pole endast midagi rääkida, olen nii tavaline inimene. Või siis öeldaksegi, et ah, mis siin ikka rääkida on. See on suurim viga! Igas inimeses on peidus midagi huvitavat ja ainulaadset. Põhjendamatult madala enesehinnanguga inimene ei jäta kunagi soodsat muljet.
• Miks eelmine töösuhe lõppes – kui sind eelmisest töökohast koondati või vallandati, ütle seda ausalt ja räägi asjadest nii, nagu need olid, sest tulevasel tööandjal on alati õigus sinu endisest töökohast su tausta uurida. Ka pea meeles, et eelmise tööandja mustamine ei tule kasuks.
• Miks tahate meie ettevõttes tööle asuda – see aitab ka sul endal selgusele jõuda, kas ikka soovid end selle firmaga siduda. Ega ikka ole päris ükskõik, kust raha arvele laekub.

• Millised on teie nõrkused – tähelepanu, see on nipiga küsimus! Küsija tahab kuulda, millele sa vastates keskendud. Ja tark on keskenduda positiivsetele asjadele. See tähendab, et kui räägid oma puudustest, too välja ka see, kuidas sa enda kallal töötad, et neist puudustest vabaneda.

• Kas teil on meile küsimusi – sinu vastus annab küsitlejale infot selle kohta, kas sa üldse tunned antud töökoha vastu huvi. Kui sa küsimusi ei esita, jätad end ilma võimalusest firma kohta rohkem teada saada. (Näiteks: Miks see ametikoht vabanes? Milliseid omadusi ja oskusi ootate sellele ametikohale kandideerijalt? Millal teete oma valiku?)

Huumor aitab töövestlusel paremini meelde jääda

Kandideerimaks ametikohale, kus üheks töö osaks on otsene suhtlemine ja inimeste mõjutamine, on huumorimeel oluline, kuid kindlasti tuleb intervjuu õhkkond asine hoida, et saavutada eesmärki. Huumor muudab aga õhustiku meeldivamaks ja intervjuu sujuvamaks, juhul kui ka intervjueerija on naljaaldis. Kui aga intervjueerija on konkreetne ja asjalik, siis on temaga naljatlema hakata sobimatu, sest see võib jätta tööandjale kandidaadi enesevalitsemisvõimest ning oskusest viisakalt käituda pigem negatiivse mulje.

Tööintervjuu õnnestumisele aitavad kaasa ka:

• Üldine välimus – kui näed hea välja, oled puhas ja hoolitsetud, siis ju tunned ka ise ennast palju paremini.
• Riided ja aksessuaarid – need olgu neutraalsed, mitte ehmatavad ja pöörased.
• Mittesõnaline kehakeel – edastab veenvama sõnumi kui rääkimine. Kui oled lodev, lohakalt istuv või kössis seisev, teatad tööandjale, et “nagu ei viitsiks hästi”.
• Silmside ja naeratus – need on usaldusväärse suhtumise indikaatorid, mis viitavad positiivsele ellusuhtumisele ja energilisusele, miks siis mitte neid demonstreerida.
• Kätlemine – kui su käsi on kuum ja higine või külm ja kleepuv, proovi mõne trikiga kehatemperatuuri kontrolli all hoida. Et kätt jahutada, hoia seda ümber külma veeklaasi või vastupidi, külma kätt soojenda kuuma teetassi ümber.
• Hääl – kui vastad tööintervjuu küsimustele silmast silma või ka telefonitsi, siis räägi entusiastlikult ja kindlalt, sest siis mõjud usaldusväärsena.
• Sõnavara – räägib sinust inimesele, kellega kohtud esmakordselt, palju. Sõnad, mida kasutad, iseloomustavad sind sama palju kui öeldud mõte ise. Kasuta alati kindlat kõneviisi, umbisikulise kõneviisi (nt räägitakse, olevat) kasutamine näitab, et sa pole milleski kindel.

Kui sul ei ole mingil põhjusel võimalik kokkulepitud ajaks tööintervjuule minna, siis teata sellest kindlasti ning nimeta ka põhjus – austa teiste inimeste tööaega.

Kui lähed vestlusele, siis suhtu sellesse kui ühte episoodi oma elus, millest on alati palju õppida, ka siis, kui kõik ei õnnestu ja jääd valitute hulgas lõpuks kohale number kaks.

Ole nii aus, avatud ja positiivse suhtumisega, kui situatsioon seda võimaldab. Kindlasti näita välja motiveeritust ja huvi tulevase töö suhtes.
Anna endast parim, uskudes, et parim töökoht on just see, mille endale auga välja võitled ja mis on sulle väljakutseks. Sisenda endale, et kaotada pole midagi, küll aga võita!

Ootuspäraseid, aga ka omanäolisi õnnestumisi!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 678 korda, sh täna 1)