President Ilves: arengud saartel on olnud pöörased

President Ilves: arengud saartel on olnud pöörased

 

Saare maakonnas visiidil olnud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis reedel Oma Saarele intervjuu, milles ta mainib, et Eesti Euroopa Liitu kuulumine on käivitanud palju häid protsesse, mis on talle kui kunagise unistuse täitumine.

Härra president, teie maakonnavisiit on lõpule jõudmas. Millised on esmased muljed?

Esimene mulje on see, et on neetult palav. Teine ja kolmas mulje on see, et viimastel aastatel on arengud nii Hiiu- kui ka Saaremaal ja Muhumaal olnud tõesti pöörased. Kõik areneb niivõrd kiiresti ja paremuse suunas.

Ma olen väga palju käinud saartel, kuigi viimasel aastal eriti mitte. Ja see viimane aasta näitab, kuidas asjad muutuvad. Mul on väga hea meel näha, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu on väga paljudes kohtades suuri tulemusi andnud, mis on mulle kui kunagise unistuse täitumine.

Olen elanud Euroopas erinevates kohtades ja näinud, kuidas just tänu EL-ile on käivitunud väga head asjad. Eks see oli ka üks põhjus, miks ma tahtsin, et Eesti astuks EL-i. Ja nüüd ma näen seda kõike siin – head asjad on käivitumas.

Külastasite ka üsna nutuses seisus Pöide kirikut. Kas riik toetab piisavalt taoliste väärtuste taastamist?

Pöide kirik on kindlasti üks selline koht, mis peaks palju rohkem tähelepanu saama. Mitte ainult riigi poolt. Kui meil on olemas selline aare nagu Pöide kirik, siis minu meelest võiks Saaremaa esiteks ise natuke rohkem teha ja teiseks laiemalt tutvustada seda kirikut ja rääkida sellest, korraldada korjandusi, taotleda raha. Riik võiks jah rohkem teha, aga ka inimesed võiksid midagi rohkemat teha.

Ütlesite oma aastapäevakõnes, et head maksulaekumised võiksid viia poliitiliste kokkulepeteni suuremahuliste investeeringute osas. Ühe variandina mainisite ka silda Muhumaale. Milline on teie seisukoht täna? Kas püsiühendust on vaja, et riik toimiks piirist piirini ühesuguselt kõigi elanike, sh ka saarlaste jaoks?

Püsiühendus on teema, millest ma olen siin palju kuulnud. Omalt poolt ütlen, et lõppkokkuvõttes peaks see küsimus jääma saarlaste endi otsustada, mida nad tahavad. Riik ei hakka peale suruma ega ka takistama. See on ikka saarlaste otsus, kas teha [sild] või mitte. Ja kui on otsustatud, siis tehkem. Selle visiidi ajal olen ma kuulnud, et enamik on siiski poolt. Väga vähesed on vastu.

Saare maakonna elanikkond on viimase viie aastaga vähenenud 2500 inimese võrra. See on umbkaudu kaks vallatäit inimesi. Mida peaks teie arvates tegema, et inimesed saarelt ära ei läheks?

Esiteks ei ole see Saaremaa omapära. Me oleme täheldanud juba läinud sajandi algusest, et inimesed lähevad maalt ära linna. See on saja-aastane protsess. Teiseks on tõsiasi, et inimestel on praegu paremad võimalused minna välismaale.

Ma ise arvan, et kui vaadata teiste riikide kogemust, kes on olnud vaesed – nt Iirimaa, Korea, Portugal, Kreeka, Itaalia –, siis see näitab, et kui saavutatakse kodumaal teatud tase, hakkavad inimesed tagasi tulema.

Nii et ma usun, et kui mõelda Saare-, Hiiu- ja Muhumaa peale, siis siin on olemas eelis, mida ei ole mujal. Ma usun, et see kutsub rahvast tagasi.

Kavandatav haldusreform näeb ette üha rohkemate teenuste liikumist keskustesse. Kas taoline ametiasutuste keskustesse koondumine ei mõju äärealadele halvasti?

Minu meelest, mida rohkem teenuseid me paneme internetti, seda kättesaadavamad nad kõigile on. Ületsentraliseerimine aga ei arvesta kodanike huvidega ja kui inimene peab selleks kuhugi kaugele sõitma, et kätte saada talle hädavajalik teenus, siis riik ei täida oma ülesandeid. Need asjad, mis on võimalik kätte saada läbi interneti, peaksidki olema internetis, ning loomulikult peaks kõikjal olema tagatud interneti kättesaadavus.

Teie esimene ametiaasta hakkab lõppema, kas tunnete, et Eesti rahvas on teid omaks võtnud ja armastab?

No ma ei tea, statistika on päris hea. Ma olen saanud teha rohkem asju, mida ma ei kujutanudki ette, et on võimalik teha, ja samas olen saanud vähem teha palju teisi asju, mida oleks tahtnud teha. See on väga üldine vastus, aga ma ootan 9. oktoobrini, praegu on sellest veel vara rääkida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 19 korda, sh täna 1)