Ritteris kõlasid džässi ja flamenkorütmid (2)

Ritteris kõlasid džässi ja flamenkorütmid

 

Saaremaa kultuurisuvi hakkab küllap läbi saama, sest nüüd on tulnud – sedakorda juba 13. korda – ja läinud ka Kuressaare kammermuusika päevad. Taaskord tõestades end kui kõva kvaliteedimärgiga festival, mis garanteerib tänulikule publikule suurepäraseid kontserdielamusi üsna rahvusvaheliselt seltskonnalt.

Allpool tuleb seekord vähe pikemalt juttu kammermuusikapäevade mitte nii väga süva- või klassikalisest poolest. Teisalt, kuidas võtta – mille poolest on džässiklassika või flamenkorütmid omas laadis vähem klassika või süva?
Igatahes pakkus Eesti üks karismaatilisemaid ja säravamaid noori džässlauljaid Sofia Rubina koos oma triokaaslaste Julia Anstali (flööt) ja
Marek Taltsiga (kitarr) 8. augusti õhtul Rüütli spaa Ritteri saalis tõeliselt nauditavat improvisatsioonilist jazzi.

Sooja aplausi pälvisid nii tuntud heliloojate teemadel arendatud improvisatsioonid, flötist Julia Anstali kirjutatud laul kui ka juudi rahvamuusikal põhinevad lood.

Kuulanud alles mõni päev varem Sofia Rubinat merepäevadel koos Villu Veski bändiga, võin vaid kinnitada, et lauljatar oskab üllatada, pakkudes kammermuusika päevadel sootuks erineva, ent sama sädeleva ja
kaasakiskuva kava.

Kuu ja lillede öö

10. augustil kõlas samas Ritteri saalis juba hoopis teist laadi muusika. Ansambli “Noche de luna y flor“ ettekandel jõudis publiku ette kuum ja temperamentne flamenkokava „Hispaania rütmid ja flamenko II“, mis erinevalt mullusest flamenkoetendusest põimis flamenkot seekord hispaania klassikalise muusikaga.

Hispaania kitarrimuusika ja flamenkoga juba üle 20 aasta tegelenud Austria kitarrist Andreas Maria Germek lummas Kammerfest’i jüngreid oma virtuooslikkusega juba eelmisel suvel.

Tänavu esines ta koos saksa soprani ja tantsijanna Rachel Lynn Bowmani, kellega on koostööd teinud aastast 2000, ja hispaania flamenkolaulja Carmen Fernández Castilloga.

Kui Bowman hurmas publikut tantsu ja klassikalise laulukooliga, siis mustlanna Carmen Fernández Castillo esindab flamenko n-ö juuri, olles nagu kavast lugeda võis lauljannast ema ja tantsijast isa järeltulijana flamenkoga ümbritsetud sünnist saati. Tema omapärane hääletämber ja kirglik laulumaneer mõjusid vaimustusjudinaid tekitavalt juba esimese loo ajal.

On muusikat, mis lihtsalt ei jäta külmaks ega leigeks ainsatki kuulajat. Nii mõjus ka see kolme artisti koostööna sündinud kontsertetendus, paotades ukse müstilisse flamenkomaailma, mis on vastupandamatu ka põhjamaalastele, kes me siin ilmanurgas oleme.

Lõpetuseks võin lisada, et sama vaimustunud olid kuulajad ka teistest kontsertidest, rääkides asjast enamasti ülivõrdes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)