Kasvagem suureks ja elagem vanaks

On aeg, mil ilmselt mitte üks koosviibimine ei möödu selleta, et seltskondliku vestluse käigus ei võetaks kõne alla liiklusega seonduvat teemat. Kirutakse muuhulgas ka politseid, kes kellelegi määras ülekohtuselt suure trahvi või kedagi kiusas pisirikkumiste pärast. Arutlemata jääb tavapäraselt see, mis on elu hind, kas ikka on karistus liialt karm inimeludesse hoolimatu suhtumise eest ja millised tagajärjed võivad olla esmapilgul näiliselt väikesena tunduval patustamisel.

Igapäevaseks on muutunud liikluskeerises toimunud õnnetuste kirjeldused, kurb ja karm arvude keeles kõnelev statistika, mida kohtame meedia vahendusel. Nukraks teeb see, et paljud näited puudutavad väga noori inimesi. Neid hukkub, saab vigastada, eksib kehtivate seaduste ja heade tavade vastu.

Mõtteid avaldama ajendas Hiiumaal juhtunud ja traagiliselt lõppenud õnnetus, kus hukkus kaks noormeest, minu tütarde eakaaslased.
Esitan siinkohal küsimuse nii endale kui ka kolleegidele-lapsevanematele. Kas me oleme osanud luua oma lastega sellised suhted, et teame, kus nad viibivad ja millega tegelevad? Selline suhe saab tekkida vaid tänu igapäevasele suhtlemisele ja ühistele, ühiskonnas tunnustatud väärtushinnangutele.

Minu siiras kaastunne hukkunud noormeeste lähedastele. Usun, et nad andsid endast parima, et lapsed suureks kasvatada, neid õpetada ja arendada, tunda rõõmu nende kordaminekutest. Oli ilmselt ootus ja lootus näha oma laste edusamme, pereloomist, järgmist põlvkonda.

Üks hetk võib purustada kõik ja paisata lootused põrmu. Mis on see, mis pani noorukid varahommikul liigselt kiirustama? Miks ei olnud turvavööd kinnitatud? Neile küsimustele ei vasta ilmselt keegi.

Armsad noored. Pöördun teie poole palvega – kasvage suureks. Seda mitte ainult füüsilises mõttes, vaid eelkõige oma vaimsuselt, ellusuhtumiselt. Olgu teil julgust üksteist vajadusel korrale kutsuda, vääritikäitumisest eemale hoida. Soovin teile julgust kasvada sirge ja tugeva seljaga ka nendes küsimustes, mis ei tundu esmapilgul olevat populaarsed. Mõtlen selle all julgust käituda seadusekuulekalt ning julgust eakaaslastele silma vaadates nõuda ka neilt mõistlikku ja täiskasvanulikku käitumist.

Uskuge, vanemad oma nõudmistega ja teatud mängureeglite kehtestamisega ei nori teie kallal, ei tee seda kiusu pärast. Nemad, need kohati liiga nõudlikena tunduvad esivanemad lihtsalt hoolivad teist, soovivad teid näha tervete ja õnnelikena, täisväärtuslikku elu elavate noorte inimestena.

Kolleegid-vanemad. Teilt palun, et te leiaksite mitte ainult aega noortega suhelda, vaid oskaksite olla ja oleksite neile ka elavaks eeskujuks. Minnes tagasi konkreetselt liiklusteema juurde, arvestage sellega, et liikluskeerises hakkavad tänased mudilased suurtena teid paljuski jäljendama; võtavad üle harjumuse suvalises kohas teed ületada, vajutavad jõuliselt auto gaasipedaalile, ei kinnita turvavööd, ei mõista oma eksimust liikluseeskirja rikkumisel, vaid kiruvad politseid.

Aastate pärast esitavad tänaste põnnide vanemad küsimuse: ei tea, kust sellised noored küll tulevad? Vastus on lihtne – kodust. Ilmselt on enamikul koolipingist meelde jäänud, et perekond on ühiskonna algrakuke. Meie suur pere, ühiskond, kujuneb ja näeb välja aga täpselt selline, nagu me ta üheskoos kujundame.

Vanemad ja lapsed, kasvagem üheskoos suureks, kujunegem aktsepteeritavate väärtushinnangutega pereks ja elagem vanaks, sest meid on selleks liiga vähe, et hoolimatuse, mõtlematuse, ükskõiksuse ja vastutustundetuse pärast kaotada oma elu või hukutada keegi teine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)