Töötukassa on kõva sõna (1)

Mõni aeg tagasi võis Äripäevast lugeda ehmatama panevat uudist, et töötukassasse on 2007. aasta I poolaastal kõigilt meilt, kes tööd annavad ja võtavad, laekunud summa, mida vaevalt et lihtsurelik usub.

Töötuskindlustusmakseid on laekunud kokku 308 miljonit krooni, samal ajal on hüvitistena sama perioodi jooksul välja makstud üksnes 75 miljonit krooni. Aga see pole veel kõik, sest 2007. aasta I poolaasta lõpuks oli töötukassa varade maht 2,67 miljardit krooni(!). Ja seda kõike vaid viie aastaga, sest käesoleva aasta veebruari alguses peeti maha kõva konverents teemal „5 aastat töötuskindlustust Eestis”.

Töötukassa kodulehelt võib lugeda, et see on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud põhikirja alusel ja mille juhtimisorganiks on 6-liikmeline nõukogu. Nõukogu liikmeid nimetatakse valitsuse poolt kaks, Eesti Tööandjate Keskliidu poolt samuti kaks. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. Eesti Töötukassa nõukogu esimees on Tarmo Kriis ja juhatuse esimees Meelis Paavel.

Nagu väidab statistikaamet, töötas Eestis 2007. aasta I kvartalis umbes 647 tuhat inimest ja töötuid oli 36,3 tuhande inimese ringis. Äripäev on jõudnud lihtsa matemaatilise tehtega kurioosumini, sest töötukassas on praegu raha iga töötu kohta 73,5 tuhat krooni. „Isegi kui kujutada ette, et kõik Eesti inimesed peaksid päevapealt korraga töötuks jääma, siis jaguks töötukassa rahast igale inimesele 4127 krooni,” kirjutab Äripäev.

Paratamatult kerkib hulgaliselt küsimusi. Kuidas on õnnestunud ühel kassal, mille eesmärgiks on töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine, viie aastaga pururikkaks minna? Mida tehakse tegelikult maksumaksjalt töötukassasse laekunud rahaga? Kas seda laenatakse kõrge protsendiga välja, sest raha ju ringleb ja raha peab raha tootma?

Kui aga raha on nii palju, kas ei võiks siis väljamakstavad summad olla kopsakamd ja toetuse maksmise periood pikem? Aga ei – 2006. aasta eelarve kohaselt kavandati hüvitiste maksmiseks 195 miljonit krooni, kuid tegelikult maksti välja vaid 111 miljonit krooni.

Kas peab nüüd taevas appi tulema?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 14 korda, sh täna 1)