Korraldatud jäätmevedu takerdub elanike taha

Korraldatud jäätmevedu takerdub elanike taha

 

Möödunud nädalal nentis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et ainult pooled Eesti omavalitsused on oma territooriumil prügiveo korraldanud seadusele vastavalt. Saare maakonna omavalitsused on seadusekuulekad, kuid elanikud mitte alati.

Kolm aastat tagasi kehtima hakanud jäätmeseadus kohustab kõiki üle 1500 elanikuga omavalitsusi avaliku konkursi korras leidma jäätmeveoettevõtte, kellel on ainuõigus selles piirkonnas jäätmeveoga tegeleda.

Saare maakonna kuueteistkümnest omavalitsusest on selline kohustus kuuel, kes on selle ka täitnud. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku Kaili Kuuse sõnul ei tähenda see, et ülejäänud konkurssi korraldada ei tohi.

„Ka väiksemad omavalitsused võivad seda alati teha,“ selgitas Kuusk. „Kui ainuvedaja leidmiseks konkurssi ei korraldata, tuleb igal juhul jäätmehoolduseeskirjaga sätestada, kuidas prügivedu antud piirkonnas lahendatud on.“

Automaatne liitumine

Vastavalt jäätmeseadusele loetakse valla organiseeritud korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik piirkonna elanikud alates hetkest, mil omavalitsus on sõlminud konkursi võitnud prügivedajaga lepingu. Sellest lähtuvalt on jäätmeveoettevõttel õigus esitada arve kõikidele elanikele, hoolimata sellest, kas nad ka prügi ära annavad.

Saaremaal jäätmevedu teostav OÜ Prügimees, kes on konkursi korras saanud prügiveo ainuõiguse Kaarmal, Kuressaares ja Kärlal ning ühtses Ida-Saaremaa jäätmeveo piirkonnas (hõlmab Pöidet, Laimjalat, Leisit, Muhut, Orissaaret ja Valjalat), sellist taktikat hetkel ei kasuta.

„ Nii karmiks me veel läinud ei ole, kuigi mandril seda rakendatakse,“ ütles ettevõtte toomisjuht Urmas Meerits. Tema sõnul tekitaks mitte millegi eest arvete saatmine paksu pahandust. Vallajuhid loodavad, et inimesed mõistavad, et konteineri organiseerimine ja neile sobiliku lepingu sõlmimine on nende oma huvides.

Leping prügivedajaga

„Kui prügivaldaja on omavalitsuse sätestatud tingimustega nõus, ei ole lisaleping vajalik,“ selgitas Kaili Kuusk.
Inimestel, kes suudavad omavalitsusele tõestada, et neil prügi ei teki või viivad selle ise prügilasse, on võimalik taotleda liitumisest vabastust. Kergekäeliselt omavalitsused prügiringiga liitumisest ei vabasta, kuna reaalsuses tekib metsa alla ikka veel ebaseaduslikke prügihunnikuid.

Ruhnu valla poolt finantseeritav saare prügimajandus ootab hetkel Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust projektile, mille eesmärk on hakata kogu prügi saarelt välja vedama. „Praegu saadame Saaremaale vaid taaskasutatavad jäätmed,“ ütles vallavanem Aare Sünter. „Edaspidi tahame kohaliku prügila sulgeda ning kogu prügi välja viia.“

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)