Paragrahvi õlu

Paragrahvi õlu

 

Iirimaal olles kuulsin ma lugusid tehaserahvast, kes võitsid loteriiga miljoneid eurosid, ning umbes samal ajal mõtlesin, mida mina teeksin, kui mulle kukuks sülle sada miljonit eurot, nagu ühele tädile seal.
Ehitasin mõttes jalgpalliväljakuid, tõmbasin tsiklil mööda maailma ringi jne, aga ikka jäi kõvasti raha üle.

Kuna oli valimiste eelne aeg, siis tulin mõttele, et kõige ägedam oleks, kui õnnestuks Eestis kõik reklaampinnad ja eetriajad ära osta ning täita need millegi kasulikuga. Näiteks objektiivse valimisinfo või sotsiaalreklaamiga.
Mul tuli see taas meelde, kui lugesin, et Eestis olevat Põhiseaduse-nimeline õlu müügile tulnud.

Põhiseaduse õlu võiks olla sammuke sellise unistuse täitumise suunas.
Mu meelest oleks see päris hea, kui ma kuskil pargipingil või kodus õlut juues ei peaks pudeli tagumiselt sildilt lugema mõttetut juttu, et iga õlu on tehtud parimast veest, värskeimast linnasest ja on parim janukustutaja… või muid sääraseid valesid.

Selle asemel võiks pudeli tagaküljel mõni tarkus olla. Põhiseaduse õlle puhul välja toodud paragrahve põhiseadusest või ajaloost, kuidas põhiseadus sündis. Arvestades, millised joodikud eestlased on, oleks lõpuks kõigil põhiseadus selge. Mis praegu kindlasti nii ei ole.

Võib-olla selle õlle puhul juba ongi nii tehtud, ma pole ju ihusilmaga seda õlut veel näinud ning õlletehase kodukal pole sellisest õllest üldse midagi jutustatud.

Kogu mu info selle õlle kohta pärineb naeruväärsetest tsitaatidest ajakirjandusest, kus näiliselt ülivooruslikud ja õiged poliitikud või konkureerivad tehasejuhid õiendavad, et tegemist on hirmsa kuriteoga EV põhiseaduse vastu, mis muidugi oleks õigustatud, kui asja oleks teostanud õige partei inimesed või oleks seda tehtud õigematest linnastest õigemas tehases.

Ma ei arva, et riigi kui institutsiooni puhul on väga palju asju, mille üle ei tohiks naljatada. Tegelikult ei tule mulle hetkel ühtegi sellist meelde. Mu meelest võiks eestlased rohkem enda üle nalja visata ja vähem tõsiselt mingeid säänseid asju võtta. Noh, nagu poliitikud sageli võtavad.

Vabalt võiks olemas olla Riigikogu odekas, Peaministri hamburger, Iseseisvuse makaronid, Sinimustvalge keeduvorst, Patrioodi tikud, Vabariigi peldikupaber jne.

Maailm oleks parem, kui pudelitel ja pakenditel oleksid hoiatussiltide asemel harivad või teavitavad tekstid, mis aitaksid riigis käituda.

Igal viinapudelil võiks olla väljavõtteid karistusseadustikust või liikluseeskirjadest; suitsupakil punktid heakorraeeskirjadest seoses puhtuse ja tuletegemisega; kommipaberil olulisi märkmeid EL seadustest, miks Eesti suhkrutrahvi sai; peldikupaberil või pabertaskurätil näiteid igameheõigusest; kondoomipakendil perekonnaseadusest jne… mida iganes!

Oleks joomise kõrval midagi muud teha peale pudelilt siltide nokkimise ja mölisemise, miks üks või teine nimi eetilisem või moraalsem on.
Igasugu kampaaniate põhjal võib arvata, et tootjatel on kuhjaga kogemusi, kuhu sildi taha, ääre alla või korgi põhja mingeid mõttetusi trükkida. Miks mitte siis midagi kasulikku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)